Henschel Hs 126: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
25. rida:
'''Henschel Hs 126''' on luure- ja koostöölennuk, mis konstrueeriti [[1936]]. aastal [[Saksamaa]]l Henschel Flugzeug-Werke AG ettevõttes.
 
==Konstrueerimine ja seeriatootminesaritootmine==
Henschel Flugzeug-Werke AG peakonstruktor F. Nicolaus võttis uue lennuki arendamisel aluseks [[Henschel Hs 122]] luurelennuki. PõhikonstruktsiooniltPõhiehituselt oli lennuk oma eellase sarnane - täismetall konstruktsioonistäismetallkonstruktsioon, pealtiivaga, jäiga konstruktsiooniga sabarattaga telikuga. Esimene prototüüp Hs 126 V1 sai jõuallikaks [[Junkers Jumo 210]] vedelikjahutusega lennukimootori ning sooritas esmalennu 1936. aasta sügisel. Kuna selle lennuomadused tellijat ei rahuldanud, siis valmis 1937. a.aasta kevadel veel kaks prototüüpi V2 ja V3, millede jõuallikaks oli [[BMW Bramo Fafnir 323]] A-1 9-silindriline õhkjahutusega tähtmootor. Uue mootoriga demonstreeris lennuk väga häid stardiomadusi ning kuna see võis lennata ka väikesel kiirusel, -esitas Luftwaffe esitas tellimuse lennuki seeriatootmisekssaritootmiseks.
 
[[1937]]. aasta juunis alustas Henschel kümne Hs 126 A-0 eelseeriaeelsarja lennuki ehitustehitamist, mis anti Luftwaffele üle katsetamiseks väeosades. [[1938]]. aasta algusest algas Hs 126 A-1 seerialennukisarilennuki tootmine, mis sama aasta kevadest hakkas Luftwaffe väeoadesväeosades vanemaid biplaan -luurelennukeid välja vahetama. [[1939]]. aasta suvest jõudis seeriatootmissesaritootmisse Hs 126 B-1, millel oli muutuva sammuga propeller ning veidi võimsam mootor. Kokku ehitati kuniKuni [[1941]]. aasta sügiseni ehitati kokku 913 lennukit. Neist umbes pooled litsentsi alusel AGO tehases.
 
==Teenistus==