PealePärast Inglismaalthävituslennukite [[Supermarine Spitfire]] hävitus- ja luurelennukite [[Westland Lysender]] luurelennukite tellimuse nurjumist Inglismaalt alustas Eesti läbirääkimisi lahinglennukite tellimiseks Saksamaalt. Sakslased keeldusid müümast [[Messerschmitt Bf 109]] hävituslennukeid, ostuleping kaheteistkümne Henschel Hs 126 luurelennuki ostmiseks allkirjastati Berliinis 23. veebruaril 1940. Esimesed viis lennukit saabusid Tallinna 17. mail 1940, ülejäänud seitse lennukit jäid aga 1940. a.aasta juunisündmuste tõttu kätte saamata.
Lennukid anti [[2. Lennuväedivisjon]]i koosseisu ning enne juunisündmusi jõuti neil teha vaid vähesedmõned lennud. Kuna kätte saamata jäid ka tellitud relvad ja mitmesugune muu varustus jäi kätte saamata, siis tuli lennukite lahingukõlvulisekslahingukõlblikuks saamiseks kasutada olemasolevat vanemat relvastust ja seadmeid. Eesti liitmisel[[anneksioon|annekteerimisel]] [[Nõukogude Liit | Nõukogude LiiduLiitu]] koosseisu anti lennukid üle 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikule eskadrillile, mis baseerus Jägala lennuväljal. 1941. a.aasta suvel hävitati lennukid samas taganevate Punaarmee üksuste poolt. Ühel eskadrilli Hs 126 lennukil olevat 71. hävituslennuväe polgu komandör major A. Koronets sooritanud ka mõned luurelennud.
1944. a.aasta alguses anti kaks Henschel Hs 126 luurelennukit eestlastega mehitatud mereluureüksusele 1./127 (saksa keeles ''Seeaufklärungsstaffel 1./127''), milledel sooritati luurelende Eesti ranniku kohal võimalike vastase dessantide avastamiseks.
