Tagasijooks: erinevus redaktsioonide vahel

* reaktsiooniseguReaktsioonisegu pikaajaline soojendamine [[solvent|solvendi]] tagasikeetmisega. Lihtne laboriseade selleks otstarbeks on kujutatud parempoolsel skeemil, kus 1 – vesi [[jahuti]]st välja, 2 – vesi jahutisse sisse, 3 – kolb reagentide ja solvendiga, 4 – veevann, 5 – soojusallikas. [[Temperatuur]]i kolvis määrab praktiliselt solvendi [[keemistemperatuur]]. Keemisega kaasneb kolvis oleva vedeliku segamine.;

* vedelate ainete [[kuivatamine]] tagasikeetmisel sobiva tahke agendiga (CaCl₂, Na, P₂O₅ jm). Seade on analoogne eeltooduga.;

* [[ekstraktsioon]] solvendi tagasivoolutamisega süsteemi, näiteks [[Soxhleti ekstraktor]].;

* [[aseotroopne destillatsioon]] vedelikus oleva vee (niiskuse) või reaktsioonis tekkiva vee väljatoomiseks, näiteks [[Deani-Starki aparaat]].;

Seda kasutatakse näiteks [[alkohol|alkohoolsete jookide]] valmistamisel, kus [[etanool]]i sisalduse suurendamiseks eraldatakse [[destilleerimine|destilleerimise]] teel kõrgemal [[temperatuur]]il keev vesi ja kõrgemad [[alkoholid]]. Eriti puhta [[viin (jook)|viina]] saamiseks korratakse seda protsessi mitu korda, et lähteainetest ei satuks valmistootesse mittesoovitudsoovimatud lisandeid. Vahepeal võivad etanooliaurud läbida ka [[aktiivsüsi|aktiivsöe]]filtrid. Seda meetodit kasutatakse ka pärast destilleerimist maitsestatud alkohoolsete jookide saamisel. Nende jookide saamisel, mis peavad sisaldama lähtematerjali [[lõhn]]a ja [[maitse]]t, on üleajamisprotsessidel oma spetsiifika.