|
Lisaks Philippe de Vitry traktaadile käsitlevad vana stiiliga vastandumist veel teisedki omaaegsed tekstid, näiteks:
* [[Johannes de MuriseMuris]]e traktaat "[[Ars novae musicae]]" (ca 1320);
* paavst [[Johannes XXII]] bulla (1324–1325), milles kritiseeritakse uue koolkonna esindajaid (''novellae scholae discipuli'');
* [[Jacobus ofde Liège]]'i "[[Speculum musice]]", milles räägitakse "moodsatest lauljatest" (''moderni cantores'') ja "uutmoodi tegemisest" (''aliqui nunc novi'').
Sellest, et 1320ndatel kirjutatud tekstides kirjeldatakse juba varem loodud muusikat, annab tunnistust see, et juba 1310-1314 kirjutatud[[Gervais du Bus]]'i värssromaani "[[Roman de Fauvel]]" köitesse 1316. aastal kopeeritud muusikateosed esindavad Philippe de Vitry'i traktaadis kirjeldatud kompositsioonitehnika ja mõttesuuna muutumist. Nad on palju pikemad kui eelmise põlvkonna heliloojate motetid ning nendes kasutatud erinevate helivältuste hulk on palju suurem kui varasematel Kölni Franco meetodeid kasutanud heliloojatel.
Kuna vahetult "Roman de Fauvel"i järgset muusikat on säilinud suhteliselt vähe ning see muusika on kas fragmentaarne või väga erinev Philippe de Vitry poolt kirjeldatust, siis puudub teadmine, kui levinud puhas Vitry poolt kirjeldatud ''Ars nova'' stiilis muusika tegelikult oli.
[[14. sajand]]i peamiselt [[Prantsusmaa]]l viljeldud [[muusikastiil]]. Mõnikord käsitletakse seda osana [[keskaja muusika]]st ning mõnikord [[renessanssmuusika]] esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse [[Philippe de Vitry]] umbes [[1322]]. aastal kirjutatud [[traktaat|traktaadi]] "Ars Nova" järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks.
Mõiste ''ars nova'' on pärit aastatest 1320–1330, mil mitmed muusikateoreetikud kasutasid seda, vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ''[[ars antiqua]]''<nowiki>'</nowiki>ks (ladina keeles 'vana kunst').
Stiili algusajaks on loetud [[Gervais du Bus]]'le omistatud luuletuse "[[Roman de Fauvel]]" kirjutamise aega, mis oli vahemikus [[1310]]–[[1314]], või aastat [[1320]]. Stiili lõpuajana on nimetatud [[1380]]. aastat või tähtsaima ''ars nova'' helilooja [[Guillaume de Machaut]]' surmaaastat [[1377]].
==Arengud žanrides==
*[[Kirikumuusika]]s jäid küll käibele 12.–13. sajandi [[muusikažanr|žanrid]] ''[[organum]]'' ja ''[[conductus]]'', kuid neis ei loodud enam uut muusikat. Hakati komponeerima [[missa]] [[ordinaarium]]iosi ning ilmusid esimesed anonüümsed ja tõenäoliselt eri autorite eri aegadel loodud osadest koostatud ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut kirjutas esimese tervikliku muusikateosena loodud [[Missa (muusika)|missa]].
| 