Redaktsioon: 13. juuli 2018, kell 10:09 redigeeri Nublu13 (arutelu \| kaastöö) 1234 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuli 2018, kell 11:36 redigeeri eemalda Nublu13 (arutelu \| kaastöö) 1234 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
23. rida: }} '''Henschel Hs 126''' on luure- ja koostöölennuk, mis konstrueeriti [[1936]]. aastal [[Saksamaa]]l Henschel ~~Flugzeugwerke~~Flugzeug-Werke AG ettevõttes. ==Konstrueerimine ja seeriatootmine== Relvastusse võeti lennuk juunis [[1937]]. Lennuk oli eeskujuliku juhitavusega. Kokku ehitati lennukeid kuni [[1941]]. aasta jaanuarikuuni üle 800. Lennukeid kasutati sõja algul väekoondiste vaheliseks sidepidamiseks, hiljem ka erinevate taktikaliste ülesannete täitmiseks. Henschel Flugzeug-Werke AG peakonstruktor F. Nicolaus võttis uue lennuki arendamisel aluseks [[Henschel Hs 122]] luurelennuki. Põhikonstruktsioonilt oli lennuk oma eellase sarnane - täismetall konstruktsioonis, pealtiivaga, jäiga konstruktsiooniga sabarattaga telikuga. Esimene prototüüp Hs 126 V1 sai jõuallikaks [[Junkers Jumo 210]] vedelikjahutusega lennukimootori ning sooritas esmalennu 1936. aasta sügisel. Kuna selle lennuomadused tellijat ei rahuldanud, siis valmis 1937. a. kevadel veel kaks prototüüpi V2 ja V3, millede jõuallikaks oli [[BMW Bramo Fafnir 323]] A-1 9-silindriline õhkjahutusega tähtmootor. Uue mootoriga demonstreeris lennuk väga häid stardiomadusi ning kuna võis lennata ka väikesel kiirusel - Luftwaffe esitas tellimuse lennuki seeriatootmiseks. [[1937]]. aasta juunis alustas Henschel kümne Hs 126 A-0 eelseeria lennuki ehitust, mis anti Luftwaffele üle katsetamiseks väeosades. [[1938]]. aasta algusest algas Hs 126 A-1 seerialennuki tootmine, mis sama aasta kevadest hakkas Luftwaffe väeoades vanemaid biplaan luurelennukeid välja vahetama. [[1939]]. aasta suvest jõudis seeriatootmisse Hs 126 B-1, millel oli muutuva sammuga propeller ning veidi võimsam mootor. Kokku ehitati kuni [[1941]]. aasta sügiseni 913 lennukit. Neist umbes pooled litsentsi alusel AGO tehases. ==Teenistus== 1938. aasta sügisel relvastati Hs 126 lennukitega esimene Luftwaffe üksus - 35. luurelennugrupp (saksa keeles Aufklärungsgruppe 35), 1939. a. septembriks oli Hs 126 kõigis lennuüksustes vanemad [[Heinkel He 45]] ja [[Heinkel He 46 \| He 46]] luurelennukid välja vahetanud. Sõja alguses lendasid Hs 126 luurelennukeil luurelennugrupid 10, 11, 12, 13, 14, 21, 23, 31, 32 ja 41. Õhulahinguis vastase hävituslennukitega jäi see aeglasevõitu ning nõrga kaitserelvastusega lennuk enamasti kaotajaks pooleks, seetõttu hakkasid luureüksustes seda välja vahetama [[Focke-Wulf FW 189]] luurelennukid ning sidelennukina [[Fieseler Fi 156]]. 1942. aastast hakati säilinud lennukeid koondama õppe- ja purilennukite puksiirüksustesse. 1942. aasta lõpust ka öiste pommituslennukite gruppidesse. Kuus Hs 126 luurelennukit teenisid Hispaania Kodusõja ajal Legion Condor koosseisus 88. luurelennueskadrillis (saksa keeles Aufklärungsstaffel 88), neist üks kaotati, ülejäänud jäid peale kodusõja lõppu Hispaaniasse. 1939/40 ostis Kreeka 16 Hs 126 B-1 luurelennukit, mis leidsid ka kasutust 1940. a. novembris Itaalia vägede vastu. Veel tellisid ja kasutasid Hs 126 luurelennukeid Eesti, Bulgaaria ja Horvaatia lennuväed. ==Eesti lennuväes== Peale Inglismaalt [[Supermarine Spitfire]] hävitus- ja [[Westland Lysender]] luurelennukite tellimuse nurjumist alustas Eesti läbirääkimisi lahinglennukite tellimiseks Saksamaalt. Sakslased keeldusid müümast [[Messerschmitt Bf 109]] hävituslennukeid, ostuleping kaheteistkümne Henschel Hs 126 luurelennuki ostmiseks allkirjastati Berliinis 23. veebruaril 1940. Esimesed viis lennukit saabusid Tallinna 17. mail 1940, ülejäänud seitse lennukit jäid aga 1940. a. juunisündmuste tõttu kätte saamata. Lennukid anti [[2. Lennuväedivisjon]]i koosseisu ning enne juunisündmusi jõuti neil teha vaid vähesed lennud. Kuna kätte saamata jäid ka tellitud relvad ja mitmesugune muu varustus, siis tuli lennukite lahingukõlvuliseks saamiseks kasutada olemasolevat vanemat relvastust ja seadmeid. Eesti liitmisel [[Nõukogude Liit \| Nõukogude Liidu]] koosseisu anti lennukid üle 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikule eskadrillile, mis baseerus Jägala lennuväljal. 1941. a. suvel hävitati lennukid samas taganevate Punaarmee üksuste poolt. Ühel eskadrilli Hs 126 lennukil olevat 71. hävituslennuväe polgu komandör major A. Koronets sooritanud ka mõned luurelennud. 1944. a. alguses anti kaks Henschel Hs 126 luurelennukit eestlastega mehitatud mereluureüksusele 1./127 (saksa keeles Seeaufklärungsstaffel 1./127), milledel sooritati luurelende Eesti ranniku kohal võimalike vastase dessantide avastamiseks. ==Kirjandus== Arvo Vercamer ja Toivo Kitvel. "Põhjakotkad 2". Külim, Tallinn 2015 Ants Künnapuu. "Teedel õhuavarustesse". Valgus, Tallinn 1979 *Hendrik Arro."Eesti lendurid lahingute tules" Tallinn 2008. [[Kategooria:Luurelennukid]]

Henschel Hs 126: erinevus redaktsioonide vahel