August Kitsapea: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Nublu13 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Nublu13 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''August Kitsapea''' ([[22. juuli]] [[1904]] Raikküla vald, [[Harjumaa]] – [[10. veebruar]] [[1966]] [[Sydney]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]).
 
==Elukäik==
Lõpetas 1925 lennukooli, õppis alates 1927 [[Tartu Ülikool]]is majandusteadust. [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane.
Lõpetas [[Tallinna Tehnikum]]i eeltehnikumis III aasta esimese semestri, mis vastas keskkooli 6. klassile. Asus 7. septembril 1921 [[Sõjakool]]i õppima. Lõpetas selle 1924. aastal ja ülendati nooremleitnandiks. Asus teenima [[Lennuväerügement]]i.
 
Õppis lennuväerügemendi õppejaoskonnas lendurite kursusel, mille lõpetas 1925. aastal. Viidi seejärel üle Tartus asunud eskadrilli nr. 1 lenduriks, mis 1. aprillist 1927 nimetati eskadrilliks nr. 5. Õppis alates 1927 [[Tartu Ülikool]]is majandusteadust, kuid õpingud jäid aasta pärast pooleli. [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane.
Teenis [[2. Lennuväedivisjon]]is. 1941 oli metsavend major Hans Hirvelaane pataljonis, hiljem Jõgeva Omakaitse ülem.
 
1929. aastal lõpetas Tallinnas asunud eskadrillis nr. 9 lendurinstruktorite kursuse ning töötas järgmisel aastal mõned kuud sama eskadrilli instruktorina. 1. juulist 1930 viidi üle Tartus loodud Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2 ning määrati I salga ülema kohale. 1932. aasta suvel kuulus lendurite hulka, kes tõid Inglismaalt Eestisse [[Avro 626]] tüüpi õppelennukid. 20. oktoobrist 1936 määrati ÜLD nr. 2 tehnikajaoskonna ülema kohale. 20. juulist - 24. oktoobrini 1939 oli lähetusel Inglismaale, et vastu võtta sealt ostetud [[Supermarine Spitfire]] ja [[Westland Lysander]] tüüpi lennukid. Alanud sõja tõttu jäid lennukid saamata. 24. aprillist - 1. juunini 1940 viibis Saksamaal, seoses sealt ostetud luurelennukite [[Henschel Hs 126]]B-1 kojutoomisega.
Põgenes [[Saksamaa]]le, 1948 siirdus [[Austraalia]]sse.
 
Alates 27. septembrist 1940 loeti teenistuses olevaks Lennuväe Baasi juures, kuna Lennuväedivisjoni nr. 2 tehnikajaoskonna varad olid koondatud sinna. 1. oktoobrist 1940 vabastati ametikoha ärakaotamise tõttu ametist ning lähetati [[Sõjavägede Staap]]i [[kindralmajor]] [[Jaan Kruus]]i käsutusse. 31. oktoobril 1940 määrati [[2. Lennuväedivisjon]]i likvidaatori abiks ning 10. novembril 1940 vabastati teenistusest koosseisude koondamise tõttu. Töötas seejärel Rapla Masintraktorijaamas vanemmehaanikuna.
 
1941. a. suvel võitles [[major Hirvelaane pataljon]]is, pärast [[major]] [[Hans Hirvelaan]]e langemist 20. septembril 1941 [[Rapla lahing]]us võttis August Kitsapea pataljoni juhtimise üle. Peale pataljoni likvideerimist oli ta Tartu Omakaitse Maleva 7. (Jõgeva) pataljoni ülem. 1944. aasta alul moodustati igas Omakaitse malevas üks neljast kompaniist koosnev lahingpataljon. August Kitsapea määrati Tartu maleva lahingpataljoni ülemaks. Tartu ning Võru lahingpataljonidest moodustati Tartumaa Omakaitse Lahingrügement, mis asus Peipsi järve äärde rannakaitsele.
 
Lahkus 1944. a. sügisel Saksamaale. 1947. aastal emigreerus Saksamaalt Geislingeni põgenikelaagrist Austraaliasse. Oli esialgu Dunlopi firmas tööline, ostis seejärele omale farmi Sydney lähedal West Hoxtonis. Hiljem oli arveametnikuks kohalikule eestlasele kuuluvas firmas Marine Plastic Co Pty.
 
==Auastmed==
*Nooremleitnant - 27.08.1924
*Leitnant - 25.11.1927
*Kapten - 19.02.1932
*Major - 17.02.1939
 
=Tunnustused==
*Läti sõjaväelenduri märk - 1931
 
==Kirjandus==
*Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Vercamer. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011
 
== Välislingid ==
13. rida ⟶ 32. rida:
{{JÄRJESTA:Kitsapea, August}}
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased]]
[[Kategooria:Eesti lendurid]]
[[Kategooria:2. Lennuväedivisjon]]
[[Kategooria:Eesti metsavennad]]
18. rida ⟶ 38. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1966]]
[[Kategooria:Eesti lendurid]]
[[Kategooria:Eesti lennundustegelased]]