|
| sünonüümid =
}}
'''Külmamailane''' (''Veronica chamaedrys'') on [[Mailaselised|mailaseliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mailane|mailase]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Taime kutsutakse rahvakeeli ka nimetustega ''meestetruudus'', ''vanapoisisilmavesi'', ''maa-aluserohi'' ja ''jaanirohi''.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Botaaniline kirjeldus ==
Külmamailane võib kasvada 6-556–55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna ligidallähedal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui ka tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kymail2.htm|Pealkiri=Külmamailane|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas.
== Kasvukohad ==
Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui ka -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.<ref name=":1" />
== Keemiline koostis ==
Keemiliselt koostiselt onsarnaneb ta väga sarnane [[Harilik mailane|Harilikuhariliku mailaselisegamailasega]], koosnedes iridoididest, flavonoididest, triterpeensetest saponiinidest, kohvhappe derivaatidest, tanniinidest, steroididest, eeterlikkesteeterlikest õlidest, mõruainest ja vähesel määral ka alkaloididest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref>
== Kasutamine ==
Mitmed külmamailase rahvapärased nimednimetused viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki vitamiin C-vitamiini rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõningasmõnes mõttes isegi karjamaade umbrohuks.<ref name=":0" />
{{puhasta}}
|
