PIC: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''PIC''' on RISC tüüpi käsustikuga mikrokontroller, mida arendab firma Microchip Technology. Tänapäeval mõistetakse lühendi all tavaliselt ingliskeelset fraasi "Peripheral Interface Controller", kuid algselt tähendas see "Programmable Interface Controller" ning vahepeal ka "Programmable Intelligent Computer". Esimene PIC mudel oli tegelikult PIC1650<ref name="PICmicrofamilytree" />, mille töötas välja firma General Instruments. Osakond, mis selle välja arendas, eraldus aga hiljem ning sai iseseisvaks firmaks nimega Microchip Technology.
PIC on tänapäeval laialt kasutuses nii tööstustoodetes kui ka hobi korras mikrokontrolleritega tegelevate inimeste poolt. Põhjuseks on madal hind, suur kasutaja arv
==Ülesehitus==
49. rida:
Arhitektuuri ülesehitus on suunatud jõudluse ja hinna suhte maksimeerimisele. PIC arhitektuur on siiani üks lihtsamaid ja odavamaid. Harvardi arhitektuur, mida PIC kasutab ning kus kood ja andmed asuvad eraldi mäludes, lihtsustab oluliselt mikroskeemi ülesehitust ning seetõttu võimaldab väga madala hinna ja elektritarbe juures suhteliselt suurt taktsagedust.
Aeg katkestuste tekkimise ja nende täideviimise alustamise vahel on täpselt kolm tsüklit. Välised katkestused peavad olema sünkroonitud protsessori neljataktilise käskude tsükliga, kuid sisemised on automaatselt
==Ajalugu==
80. rida:
Programmaatoreid kasutatakse selleks, et üle kirjutada mikrokontrolleri koodimälu. Suuremal osal hetkel müüdavatest PIC mikrokontrolleritest saab programmaatorit kasutada ka siis, kui see on elektroskeemi ühendatud. See aga ei olnud võimalik EPROM koodimälu kasutavatel PIC variantidel, seega pidi nendel mikrokontrolleri ümberprogrammeerimiseks elektroskeemist lahti ühendama. Lisaks koodimälu ülekirjutamisele kontrollivad programmaatorid tavaliselt ka seda, et koodimälust välja loetavad andmed vastaksid kirjutatud andmetele.
Programmaatoreid ja silumiseks mõeldud riistvara müüb Microchip ise, kuid ka kolmandad osapooled toodavad sarnaseid seadmeid. Lihtsamad programmaatorid, mille puhul koodimälu ülekirjutamiseks vajalik signaal tuleb otse arvutist, ühenduvad arvutiga tavaliselt jadavärati või paralleelvärati kaudu. Keerulisemad programmaatorid, mis saavad arvutilt ainult kirjutatavad andmed, kuid täpsemalt tegelevad koodimälu kirjutamisega ise, kasutavad mõnikord ka USB
Mõned flash-ROM-i kasutavad PIC versioonid ei vaja ümberprogrammeerimiseks üldse eraldi riistvaralist programmaatorit. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt arenduskomplektides ning see saavutatakse lisades koodimällu alglaaduri, mis on võimeline uut tarkvara koodimällu laadima ilma, et see iseennast ümber kirjutaks. See meetod on ka kõige kiirem viis koodimälus muudatuste tegemiseks ning võimaldab kirjutatud koodi kohe käivitada.
| |||