Siegfried Pinding: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
Siegfried Pinding sündis Tallinnas lubjatehase omaniku Carl Pindingi ja tema abikaasa Vilhelmine pojana.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1931/07/17/3|Pealkiri=Erukolonel Siegfried Pinding surnud|Väljaanne=Vaba Maa|Aeg=17.07.1931|Kasutatud=5.12.2017}}</ref> Üldhariduse omandas [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium|Tallinna Aleksandri gümnaasiumis]]. 1894 astus vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse. 1897 lõpetas Peterburis [[Vladimiri sõjakool|Vladimiri sõjakooli]], ülendati alamleitnandiks ja määrati Tallinna 89. jalaväe Valgemere polku nooremaks ohvitseriks. Läks vabatahtlikult 1904. aastal [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõtta]]. Lahingutes üles näidatud vahvuse eest anti talle [[Püha Anna orden|Püha Anna ordu]] 4. järgu ja [[Püha Stanislavi orden|Püha Stanislause ordu]] 8. järgu orden.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/06/08/44|Pealkiri=Kolonel Siegfried Pinding 50-ne aastane|Väljaanne=Postimees|Aeg=8. juuni 1927|Kasutatud=5.12.2017}}</ref>
 
1905 ülendati staabikapteniks ja pärast sõja lõppu tuli ta oma endisesseendisse väeossa tagasi. 1908. aastal sooritas Pinding katsed sõjaväe intendandi akadeemiasse ja määrati 1912 Tallinna sõjaväe haigemaja majandusülemaks. 1915. aasta mais läks taas vabatahtlikuna rindele, kus ülendati 10. jalaväe Uue-Ingerimaa polgu pataljoniiülemakspataljoniülemaks. Kuu hiljem sai ta peast haavata, kuid jäi rivisse edasi ja tegi lahingu lõpuni kaasa. Selle eest annetatianti talle Püha Anna ordu 8. järgu orden. 7. oktoobril samal aastal sai ta lahingus põrutada, kuid jäi rivisse edasi, selle eest sai autasuks Püha Stanislause ordu 2. järgu ordeni.<ref name=":1" />
 
1916. aastal ülendati Pinding alampolkovnikuks. 1917. aasta ülendati jaanuaris [[Polkovnik|polkovnikuks]]. 12. aprillil! 1917 viibides puhkusel Tallinnas, määrati ta merekindluse komandandi poolt moodustama Eesti rahvusväeosi. Sama aasta mais andis [[1. Eesti Polk|1. Eesti polgu]] üle polkovnik [[Aleksander Tõnisson|Aleksander Tõnissonile]]. Seejärel teenis Venemaal ja Ukrainas, kus aitas üles ehitada piirivalvet. Ukrainast naasis Pinding 1919. aasta veebruaris Eestisse, kus nimetati 10. märtsil [[5. Üksik jalaväepataljon|5. Rakvere jalaväepolgu]] ülemaks. 27. juunil nimetati kolonel Pinding 2. diviisi ülema kolonel [[Viktor Puskar|Viktor Puskari]] abiks. Pinding juhatas vägesid Pihkva rindel. 1. detsembril 1919 nimetati ta Piirivalve Valitsuse ülemaks.<ref name=":0" /> Hiljem oli ta käsundusohvitser sõjaministri juures ja 1921. aasta oktoobrist [[2. Jalaväerügement|2. jalaväe rügemendi]] ülem Tartus. Sellel kohal teenis kuni 1925. aasta augustini, mil läks tervislikel põhjustel erru.<ref name=":1" />
16. rida:
 
== Isiklikku ==
Abikaasa: Emma Pinding. Vennad ja õed: Tuftus Nicolaus Pinding, Louise Pinding, Carl Lebrecht Pinding, Amelie Marie Pinding, Georg Vilhelm Pinding, Friedrich August Pinding, Friedel Pinding, Johannes Furechte Got Pinding, Ernst Pinding, Florentin Benjamin Pinding ja Lucy Elen Marie Pinding.
 
==Teenistuskäik==