Morea despootkond: erinevus redaktsioonide vahel

Theodoros I-le järgnesid despootidena[[despoot]]idena tema venna, keiser [[Manuel II Palaiologos]]e, pojad [[Theodoros II Palaiologos|Theodoros]], [[Konstantinos XI Palaiologos|Konstantinos]], [[Demetrios Palaiologos|Demetrios]] ja [[Thomas Palaiologos|Thomas]]. Vendadest esimesena sai 1407. aastal despoodiks Theodoros II, kuid tema alaealisuse tõttu kehtestati despootkonnas [[regent|regendivõim]]<ref name="Fine"/>.

Kauge asukoha tõttu ei ohustanud Türgi[[Osmanite riik]] tol perioodil eriti Moreat, samuti oli hääbumas [[Ahhaia vürstiriik|Ahhaia vürstiriigi]] võim, mille arvelt Morea laiendas oma territooriumi pea kogu Peloponnesoseni[[Peloponnesos]]eni. Rahuaeg soodustas ka majanduse arengut: Moreas kaevandati [[metall]]e, toodeti [[siid]]i ja [[puuvill]]a, samuti [[vein]]i, vilja, [[vaha]] ja [[mesi|mett]]. Teatud rahutusi põhjustas täiendav albaanlaste sissevool ja asustus, kuid nende tuleks elavdas veelgi majandust ja nad tõestasid end ka heade sõduritena. 1415. aastal saabus Moreasse [[Bütsantsi keiser]] Manuel, kes volitas täisealise Theodorose täieõiguslikuks despoodiks. 1416. aasta sõjakäigul vallutas Theodoros suure osa Ahhaia vürstiriigi jäänustest, mis 1407. aastast oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[protektoraat]]. 1423. aastal tabas Peloponnesost türklasteosmanite sõjakäik.<ref name="Fine"/>

Manuel II surma järel sai keisriks tema poeg [[Ioannes VIII]], kes otsustas jagada Morea, andes despootkonna edelaosa enda ja Theodorose venna [[Konstantinos]]e valitseda. Järgnevatel aastatel sõdisid vennad [[Kefalloniá]] pfaltskrahvi[[pfaltskrahv]]i [[Carlo Tocco]]ga, kel oli õnnestunud Peloponnesosel maavaldusi omandada. Tocco sai lüüa ja despootkond kasvatas veelgi oma valdusi. Konstantinos vallutas 1429. aastal ka [[Pátra]] ja kolmas vend Thomas omandas abielu teel samuti maavalduse Moreal. Sellega oli kogu Peloponnesos, välja arvatud neli veneetslastele kuulunud linna, taas kreeklaste omanduses.<ref name="Fine2"/>

Kaasvalitsejaist vendade rivaalitsemine aga nõrgestas despootkonda<ref name="Rosser"/>. 1443. aastal loobus Theodoros oma osast Moreas, saades Konstantinoselt vastutasuks [[Silivri]]<ref name="Rosser"/>. 1446. aastal hävitas Osmanite sultan [[Murad II]] [[Hexamilioni müür]]i [[Kórinthose maakitsus]]el, millega avas türklastele tee poolsaarele.<ref name="Rosser"/>.

Tema järeltulija [[Mehmed II]] [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|vallutas 1453. aastal Konstantinoopoli]]<ref name="Gregory2"/>. Despoodid Demetrio ja Thomas Palaiologos, kes olid viimase keisri Konstantinos XI vennad, ei saanud pealinna abivägesid saata, kuna Moreasse olid samuti tunginud Türgi väed [[Turahan Bei]] juhtimisel<ref name="Gregory2"/>. Despootide saamatus valitsemisel viis albaanlaste mässuni, mille mahasurumiseks kutsusid nad kohale Osmanite väed. Mitmed mõjukad Morea kreeklased ja albaanlased sõlmisid sultaniga aga hoopis rahu. Vennad said veel mõned aastad despootkonda valitseda, kuid võimetus maksta sultaniga iga-aastast [[tribuut]]i ja vastuhakk Osmanite võimule, viis selleni, et Mehmed tuli 1460. aastal oma vägedega Moreasse. Demetrios langes vangi ning Thomas pääses pakku. Suve lõpuks olid türklasedosmanid alistanud sisuliselt kõik kreeklastele kuulunud linnad.