|
==Töökäik==
Enne ülikooli astumist töötas Valge mitmel proletaarsel ametikohal. Aastatel 1984–1995 töötas ta [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]] laborandi ja teadurina, 1995-1999 Eesti Riigiarhiivis nõuniku, osakonnajuhataja ja teadusdirektorina, 2000–20021999–2001 [[Siseministeerium]]is välismaalaste osakonna juhatana, 2001-2004 Viljandi maa-arhivaarina, 2004-2008 Viljandi Kultuuriakadeemia nõuniku ja teadusdirektorina. TaAastast 1996 on ta töötanud kaTartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituudis, alates 2004. aastast dotsendina (praegu õpetab globaliseerumise ajalugu, marksismi ajalugu ja ajaloodemograafiat) ning aastast [[Eesti Rahvusarhiiv2005]]is ja[[Tallinna Ülikool]]i [[ViljandiEesti Kultuuriakadeemiademograafia instituut|Eesti demograafia keskuse]]s juhtivteadurina.
Aastast [[2004]] on ta [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi]] [[dotsent]] (praegu 0,5 kohaga) ning aastast [[2005]] [[Tallinna Ülikool]]i [[Eesti demograafia instituut|Eesti demograafia instituudi]] juhtivteadur.
Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on algul olnud [[majandusajalugu]], muuhulgas Eesti maailmasõdadevaheline majandus. Pärast 2005. aastat on ta tegelnudkeskendunud peamiselt sotsiaal- ja poliitilisepoliitilisele ajaloogaajaloole. Muu hulgas on ta uurinud Eesti kultuuritegelastemarksistlike koostöödintellektuaalide [[Nõukogudevaadete Liit|Nõukogudekujunemist Liiduga]](monograafia [[1930. aastad|1930.Punased aastail]]I).
[[2007]]. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja [[Magnus Ilmjärv]]e vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud väited [[Konstantin Päts]]i võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga [[1934]]|1920. aastaaastate riigipöördeteisel eelpoolel ja järel1930. aastate esimesel poolel]]. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.<ref>[http://www.postimees.ee/1673167/ajaloolane-lukkas-umber-ilmjarve-skandaalse-patsi-paljastuse]
Ajaloolane lükkas ümber Ilmjärve skandaalse Pätsi-paljastuse</ref>
Ajaloolane lükkas ümber Ilmjärve skandaalse Pätsi-paljastuse</ref> Debatt jätkus 2010. aastal "Hääletu alistumise" teise, täiendatud ja parandatud trüki ilmumise järel, milles Valge sõnul polnud peamisi puudusi kõrvaldatud.<ref>[http://jaakvalge.blogspot.com/search?q=h%C3%A4%C3%A4letu+alistumine] Magnus Ilmjärv. Hääletu alistumine. Tallinn, Argo 2010, 927 lk-d.</ref>
==Teosed==
Valge on avaldanud mitukaheksa monograafiat (neist viis kaasautorinakoos kaasautoritega) Eestis ja Rootsis, umbes 5060 teadusartiklit Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis, USA-s ja Inglismaal ning üle sajasadu populaarteaduslikupopulaarteaduslikke artikliartikleid, esseeesseesid, arvustusearvustusi jms.
2014. aasta lõpus ilmus monograafia "Punased I" Eesti kommunistidest ja marksistlikest intellektuaalidest, mille jaoks ta hakkas teadlikult materjali koguma 2006. aastal. Aastatel 2015-2018 uuris Valge Eesti parlamendi ajalugu, käsikiri valmis 2018. aastal ja raamat ilmub 2018. aasta lõpul või 2019. aasta alguses.
*"Lahtirakendamine: Eesti majanduse stabiliseerimine 1918–1924". Tallinn: Rahvusarhiiv, 2003.
| 