Redaktsioon: 18. mai 2018, kell 19:11 redigeeri KerstinVestel (arutelu \| kaastöö) 10 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. juuli 2018, kell 21:50 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 777 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: '''Anoreksia''' (ladina keeles ''anorexia nervosa'') on [[Söömishäired\|söömishäire]], mida iseloomustab liiga ~~madal~~väike kehakaal. <ref name=":0">{{Raamatuviide\|autor=Jaana Suokas, Aila Rissainen\|pealkiri=Psühhiaatria\|aasta=2007\|koht=Tallinn\|kirjastus=Kirjastus Medicina\|lehekülg=243–248\|artikkel=Söömishäired}}</ref> Kaalu hoitakse kontrolli all nälgimise, liigse trenni või toidu väljutamisega. Umbes pooltel haigestunutest võib esineda ajutiselt liigsöömist, tahtlikku oksendamist või lahtistite kasutamist. Domineerivaks on hirm paksuks minemise ees, eesmärgiks seatud kehakaal võib tihtipeale alaneda koos kõhnumisega. Anoreksiat põdevad inimesed võivad eitada alatoitumisest põhjustatud väsimust. Sageli varjab anoreksia all kannatav inimene riietuse abil oma kõhnust. Ta võib õigustada oma käitumist, põhjendades seda tervisliku dieediga. <ref name=":0" /> == Sümptomid == Anoreksia sümptomiteks on naistel [[kehamassiindeks]] alla 17,5 ja meestel alla 19. Anoreksiat põdeval inimesel on isegi alakaalulisena kartus kaalus juurde võtta või rasvuda. Anoreksia all kannatavatel inimestel esineb kehatajuhäire, mis hõlmab ~~endas~~ oma alakaalulise eitamist. <ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Anna-Keski Rahkonen, Charpentier Pia, Viljanen Riikka\|pealkiri=Söömishäired. Juhised lähedastele\|aasta=2011\|koht=Tallinn\|kirjastus=Kirjastus Medicina\|lehekülg=12–53}}</ref> Anoreksiaga kaasneb kõige enam meeleolu langust, ärrituvust, suurenenud rahutust ja ängistust ning erinevaid toiduga seotud sundmõtteid või rituaale. Osal anoreksia all kannatavatest inimestest võib esineda impulsside kontrollimise häireid. Haiguse juurde võib kuuluda ka enesehävituslik käitumine. <ref name=":1" /> Kui organism saab toitu liiga vähe, läheb ta nii-öelda säästurežiimile. Selle sümptomiteks võivad olla pidev külmatunne, aeglane pulss, madal vererõhk, kuiv nahk, juuste väljalangemine ja mao aeglustunud tühjenemine. Alatoituval inimesel hakkab vähenema lihasmass, sest organism hakkab seda kasutama toiduks. Anoreksia tagajärjed võivad olla kasvu häirumine ja luustikukahjustused. Vedeliku- ja soolatasakaaluhäired võivad põhjustada [[Südame rütmihäired\|südamerütmihäireid]], mis võivad olla eluohtlikud. Enamik kehalisi sümptomeid kaob koos ~~söömishäire~~söömishäirest paranemisega, kuid on ka kehalisi järelmõjusid, näiteks muutused luustikus, mis ei kao. <ref name=":1" /> Naistel võib alatoitumise tagajärjel esineda [[amenorröa]] ehk menstruatsioonide puudumine pika aja vältel. Normaalne menstruatsioonitsükkel taastub tavaliselt normaalkaalu ~~saavutades~~saavutamisel. <ref name=":2">{{Raamatuviide\|autor=Suzanne Abraham\|pealkiri=Eating disorders\|aasta=2008\|koht=New York\|kirjastus=Oxford University Press\|lehekülg=93–105}}</ref> Osad anoreksiat põdevad inimesed väldivad söömisega seotud situatsioone. Söömist võidakse ka vältida leides vabandusi, miks mitte süüa. Söömine muutub kinnisideeks ning kannatada võivad suhted pere ja sõpradega. Lisaks söömise piiramisele võidakse kaalu kontrolli all hoida ka liigse treenimisega, millest võib kujuneda häire omaette. <ref name=":2" /> 30. rida: == Ravi == Enamus anoreksiat põdevaid inimesi paraneb ravi korral ühe kuni viie aastaga. Tagasilangemine ~~haigusesse~~haigusse on kõige tõenäolisem esimesel aastal ~~peale~~pärast tervenemist. <ref name=":2" /> Tervenemisvõimalused on seda suuremad, mida varem raviga alustatakse. <ref name=":1" /> Anoreksia ravi on keeruline ja pikaajaline. Ravi eesmärgiks on söömiskäitumise normaliseerimine ja alatoitumisest ülesaamine. Ravi alustamine on sageli raske, kuna anoreksiat põdeval inimesel on hirm kaalutõusu ees. Võib tekkida hirm kaotada oma elus kogu kontroll. <ref name=":0" /> Kogu ravi vältel, kuid eriti alguses, on oluline, et haige ~~enda~~oleks ~~motivatsioon~~motiveeritud ~~paraneda~~paranema. Motivatsiooni saab tõsta näiteks andes informatsiooni nälgimise tagajärgedest organismile ja tõstes esile paranemise eeliseid. Psühholoogiliste probleemide lahendamisel võivad abiks olla erinevad [[Psühhoteraapia\|psühhoteraapiad]]. <ref name=":0" /> Ravitulemuste avaldumiseks on vaja kannatust, kuna esimeste nädalate või isegi kuude jooksul ei pruugi ravitulemusi näha olla. <ref name=":1" /> Dieet peaks olema vaheldusrikas. Energiavajadus hinnatakse individuaalselt. Ravi alguses on see keskmiselt ~~1500-2000~~1500–2000 kcal ööpäevas. Spetsiaalseid energiarikkaid toidusegusid võidakse kasutada energia saamise kergendamiseks. Ravi jooksul õpitakse ise oma söömise eest vastutama ning õigel viisil sööma. <ref name=":0" /> Osa haigeid ei ole võimelised ise oma söömiskäitumist tervislikumaks muutma. Sellisel juhul tasub kaaluda haiglaravi võimalusega. <ref name=":1" /> Ravi kulgu tuleb jälgida kaaludes regulaarselt. Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda statsionaarne haiglaravi. Haiglaravilt ambulatoorsele ravile siirdumine toimub järk-järgult. <ref name=":0" /> 44. rida: == Viited == <references /> * [[Kategooria:Söömishäired]]

Anoreksia: erinevus redaktsioonide vahel