Riiklik julgeolek: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Riiklik julgeolek''' on [[riik|riigi]] ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest. Julgeoleku tagamiseks kogutakse teavet kehtivale seaduslikule riigikorrale, riigi valitsemisviisile või riiklikule terviklikkusele ohtu kujutatavate väliste ja sisemiste tegurite kohta, hinnatakse seda ning võetakse kasutusele adekvaatseid ohte vähendavaid või kõrvaldavaid vastuabinõusid.
Igas normaalselt funktsioneerivas riigis on olemas julgeolekuvaldkonna eest vastutav ametkond, kuid diktatuuris ([[Kolmas Riik]], [[NSVL|NSV Liit]], [[Ladina-Ameerika]] riigid jne) on sellised ametkonnad muutunud poliitiliste teisitimõtlejate
Eestis [[Kaitsepolitseiamet]], [[Poliitiline Politsei]], Saksamaa LV-s [[Konstitutsioonikaitseamet]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendrii]]kides [[FBI]], Venemaal [[FSB]], NSV Liidus [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]], [[OGPU]], [[Riikliku Julgeoleku Valitsus]], [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]], [[Riikliku Julgeoleku Ministeerium]], [[RJK]] Kolmandas Riigis [[Julgeolekuteenistus|SD]] ja [[SiPo]], Soomes [[SUPO]], Rootsis [[SÄPO]].
9. rida:
== Militaarne julgeolek ==
[[Pilt:Castle Romeo.jpg|pisi|
Militaarse julgeoleku all mõeldakse riigi võimet ennast kaitsta ning ära hoida sõjalist agressiooni. Militaarne julgeolek on endiselt riikliku julgeoleku võtmeelemente, ent selle tähtsus on viimastel aastakümnetel vähenenud teiste julgeolekuvaldkondade esilekerkimise tõttu. Enamik maailma riikidest on rahuarmastavad ning ei ähvarda teisi riike. Sellegipoolest leidub ka vaenulikke ja agressiivseid riike, mistõttu on enamiku riikide käsutuses ka relvajõud. Sõjaliste jõudude olemasolu peetakse paratamatuseks ning seeläbi saavad riigid
=== Massihävitusrelvad ===
26. rida:
''Millele on tegutseja tähelepanu suunatud?''. Siin on kaks võimalust: tegutseja võib olla väljapoole-suundumuse või sissepoole-suundumusega.
*Väljapoole-suundumusega on tegutseja siis, kui selle tähelepanu ja eesmärgid on tegutseja suhtes välised. Selline tegutseja püüab teisi väliseid tegutsejaid muuta või nendega toime tulla. Sellisel juhul ei pea tegutseja vajalikuks muuta enda sisemisi väärtusi ja institutsioone.
*Sissepoole-suundumusega on tegutseja siis, kui selle tähelepanu ja eesmärgid on tegutsejat ennast seesmiselt puudutavad.
''Kui aktiivne on tegutseja?'' Poliitilist julgeolekut puudutav poliitika võib olla aktiivne või passiivne.<ref name="ign" />
54. rida:
=== Energeetiline julgeolek ===
[[Energeetilise julgeoleku]] all mõistetakse riigi võimalusi ja
Energeetilisest julgeolekust rääkides peetakse enamasti silmas haavatavust, mis tuleneb võimalikust ohust, et sidemed energiat varustava piirkonnaga võivad katkeda. See omakorda toob kaasa pingestatuse majandus- ja sotsiaalvaldkonnas. Energeetilise julgeoleku tagamiseks on tarvis kindlustada usaldusväärne energiaga varustatus mõistliku hinna eest. Oluline on see, et seda tehes ei seataks ohtu peamisi riiklikke väärtusi ja eesmärke.
66. rida:
# Rahvusvahelised keskkonnaprobleemid, mis ohustavad riiklikku julgeolekut ''laias mõttes'', nt [[globaalprobleemid]]
# Rahvusvahelised [[loodusressurss|loodusressursse]] ja keskkonda puudutavad probleemid, mis ohustavad riiklikku julgeolekut ''traditsioonilises mõttes'': ohustatud on territoriaalne integreeritus, poliitiline stabiilsus jms.
# Rahvusvahelised keskkonnaprobleemid, mis puudutavad ''sõjandusest ja lahingutegevusest'' tulenevaid mõjusid keskkonnale. <ref name="Romm" />
Kliimamuutuste näol on tegemist on rahvusvahelises plaanis enim kõne all oleva ökoloogilise probleemiga. Siia alla kuulub näiteks merevee taseme tõus, mis teatud piirini jõudes ohustab [[Bangladesh|Bangladeshi]], [[Hiina|Hiinat]], [[Jaapan|Jaapanit]] ja [[Holland|Hollandit]], tuues kaasa miljoneid [[keskkonnapõgenikud|keskkonnapõgenikke]]. Lisaks sellele ohustab riiklikku julgeolekut ka [[mets|metsade]], põllumajanduslike maade, [[rohumaa|rohumaade]] ja [[rannik|rannikualade]] hävinemine ning puhta [[joogivesi|joogivee]] nappus. Riiklikule julgeolekule kujutavad need muutused ohtu, kuna võivad kõige hullemate stsenaariumite kohaselt kaasa tuua ökoloogilise katastroofi [[põud|põua]], [[kõrbestumine|kõrbestumise]], [[nälg|nälja]], [[üleujutus|üleujutuste]] ja miljonid [[keskkonnapõgenikud]]. <ref name="Romm" />
Julgeolekuohud tekivad siis, kui nende ökoloogiliste muutuste tagajärjel vähenevad mingi riigi või rahva käsutuses olevad ressursid ning [[keskkonnapõgenikud]] sisenevad teistesse riikidesse. Muuhulgas on tähelepanu pööratud ka sellele, et keskkonnamuutustest tulenev [[loodusressurss|loodusressursside]] nappus põhjustab [[arengumaa|arengumaades]] pingeid, mis võivad viia [[autoritarism|autoritaarsete valitsuste]] hulga suurenemiseni ning riikide- ja rahvastevaheliste vägivaldsete konfliktideni. Mitmed analüütikud on märkinud, et suured muutused maailma kliimas omavad kahtlemata mõju [[rahvusvahelised suhted|rahvusvahelistele suhetele]] ning mõningatel juhtudel toovad kaasa ka uued riikidevahelised konfliktid.<ref name="Romm" />
Nende probleemide vältimiseks ja ökoloogiliste muutustega sujuvamaks kohanemiseks on oluline tegeleda [[demograafia|demograafiliste]] probleemidega. Rahvastiku kasvu kontrolli alla saamine ning [[rahvastiku tihedus|rahvastiku tiheduse]] hajutamine probleemsetes piirkondades võimaldaks tõsta [[elustandard|elustandardit]] ning vähendada keskkonnaprobleeme. Rahvastikku puudutavad küsimused on tihedalt seotud [[majanduskasv|majanduskasvu]] ja ressursse puudutavate küsimustega, omades nii mõju ka poliitilisele stabiilsusele ning riigisiseste ja riikidevaheliste konfliktide tekkele.<ref name="Romm" />.
92. rida:
==Kirjandus==
* Buzan, Barry. Wæver, Ole. De Wilde, Jaap. 1998. Security: A New Framework for Analysis. Lynne Rienne.
[[Kategooria:Luure]]
| |||