Dokument: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
24. rida:
Dokumendid sisaldavad infot, mis on väärtuslik ressurss ja oluline tegevuse avaldus. Seetõttu on süstemaatiline lähenemine dokumendihaldusele olulise tähtsusega organisatsioonidele ja ühiskonnale, et kaitsta ja säilitada dokumente kui toimingute fikseeritud tõendusmaterjali ja kui nende tegevuse infoallikat, mis kindlustab praegustele ja tulevastele omanikele (toimunud tegevuse) seletatavuse.
 
===Adekvaatsed dokumendid võimaldavad organisatsioonidel:===
 
* korraldada oma tegevust korrapärasel, tõhusal ja seletataval viisil;
76. rida:
Dokument peaks veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti.
 
Dokument peaks olema võimeline toetama tegevust, millega ta on seotud või mida tõendab selliselt, nii et seda saab kasutada selgitatavuse eesmärgil.
 
Dokument peaks lisaks sisule sisaldama tehingu dokumenteerimiseks vajalikke metaandmeid nii et:
109. rida:
Üldised seisukohad:
 
Dokumendi sisu sõltub sellest eesmärgist, mille kohta dokumenti koostatamakoostama hakatakse.
 
Dokumendi vorm peab vastama õigusaktides kehtestatud vorminõuetele, kuid üldine põhimõte on, et praegu kehtib vormivabadus.
 
Dokumendi sisu ehk see, mille kohta dokument käib, on seotud tegevusega või tahte väljendusega. Sisulised erinevused dokumentide vahel väljenduvad sarnasel kujul dokumendi liikides. Selged tahte väljendusega seotud dokumendid on seadused, määrused, käskkirjad, testamendid. Tegevusega seotud dokumendid on protokollid, aktid, tunnistused. Dokumendiliikide nimetused on ajalooliselt kujunenud. Nii on haldusakt (korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt) midagi täitsatäiesti erinevatteistsugust kui üleandmis-/vastuvõtmise aktvastuvõtmisakt.
 
Dokumendi vorm võib olla vaba – nii on lepingute osas põhimõtteliselt vormivabadus. Praktikas nõuavad pooled muidugi allkirjastamist.
121. rida:
Eestis juurdunud traditsioon on rõhutanud dokumentide vormireegleid. Need olid ja on osalt tänaseni standardiseeritud ja neid nimetatakse [[rekvisiit (õigusteadus)|rekvisiit]]ideks. Uue standardi (EVS882 -1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri") järgi nimetatakse rekvisiite elementideks.
 
Tagamaks dokumendi tõestusväärtust tuleb dokumendi koostamisel ja vormistamisel lähtuda õigusaktides ja Asjaajamiskorraasjaajamiskorra ühtsetes alustes (2001) ettenähtud nõuetest. Kuna Asjaajamiskorra ühtsetes alustes reguleeritakse vaid üksikute dokumendirekvisiitide (elementide) vormistamist ja dokumendiplankidele esitatavaid üldnõudeid, tuleb dokumentide vormistamisel kuni dokumendistandardite kehtestamiseni juhinduda senisest kogemusest lähtuvalt, see tähendab [[Vabariigi Valitsus]]e 2. juuli 1996. a määrusega nr 183 kinnitatud "Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustega" sätestatud näidisvormingutest.
 
Kõik dokumendid luuakse arvuti abil kasutades dokumendipõhju loodava dokumendi liigist lähtudes. Dokumendipõhjad on loodud vastavalt standardites ja õigusaktides kehtestatud nõuetele.