Pihlakas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
30. rida:
Maailmas leidub üle 100 pihlaka[[liik (bioloogia)|liigi]]. Täpset liikide arvu on raske kindlaks teha, kuna pihlakas hübridiseerub väga kergesti. Peale selle on pihlakatel palju [[alamliik]]e. Viimasel ajal on hakatud pihlaka perekonda mõnevõrra kitsamalt tõlgendama, nii et osa [[alamperekond]]i on omaette perekondadeks tõstetud.
Kogu perekonnale on väga iseloomulikud liikidevahelised hübriidid, isegi nende liikide vahel, mis kuuluvad eri alamperekondadesse. Hübriididele on omane [[apomiksis]] ehk viljade arenemine ilma [[viljastumine|viljastumiseta]]. Niisuguste viljade [[seeme|seemned]] annavad
==Eesti liigid==
47. rida:
Pihlaka [[leht|lehed]] näevad välja võrdlemisi [[saar (puu)|saare]] lehtede moodi, aga need puud ei ole kuigi lähedalt omavahel sugulased. Lehe[[pung]]ad on kohevad ja karvased. Pihlakal on suured [[liitleht|liitlehed]], mis koosnevad 11–23 [[leheke|lehekesest]], mis paiknevad [[leheroots]]ul paarikaupa ja rootsu otsas on veel üks paaritu leheke. Noored lehed on karvased, vanad lehed siledad ja paljad.
Pihlakal on [[valge]]d pisikesed [[õis|õied]], mis on koondunud suurtesse [[õisik]]utesse, mis asuvad okste otsas. Õitel on tugev eriline [[lõhn]]. Õies on [[emakas|emakat ]]ümbritsev [[õiepõhi]] arenenud [[õietupp|õietupest]] ja õiekroonist. [[Tolmukas|Tolmukaid]] ja emakaid on palju ning
[[Vili]] on kerajas väikeste [[seeme|seemnetega]] [[õun]], aga kuna ta on väga pisike, siis kutsutakse teda rahvasuus marjaks. Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul [[oranž]]iks ja siis erepunaseks. Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Vili sisaldab 8% [[suhkuruid|suhkrut]]: [[fruktoos]]i, [[glükoos]]i, [[sorboos]]i, [[sahharoos]]i. Vili sisaldab ka [[sorbiinhape]]t, millel on antiseptiline toime, samuti [[mikroelement]]e ja [[vitamiin]]e: [[askorbiinhape]]t, [[P-vitamiin]]i, [[
== Kasutamine ==
| |||