P
resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
2. rida:
{{See artikkel| on vene lauljast; Kasahstani laskesuusataja kohta vaata artiklit [[Galina Višnevskaja (laskesuusataja)]].}}
[[Pilt:Galina Vishnevskaya edit 2.jpg|pisi|]]
'''Galina Višnevskaja''' (Гали́на Па́вловна Вишне́вская, sünninimi '''Galina Ivanova'''; [[25. oktoober]] [[1926]] – [[11. detsember]] [[2012]]) oli vene [[ooper]]ilauja ([[sopran]]), näitleja, lavastaja ja pedagoog.<ref name="Jeg3J" /> Ta oli [[tšello|tšellist]] [[Mstislav Rostropovitš]]i abikaasa ning nende kahe tütre, Olga ja Jelena Rostropovitši
== Elulugu ==
22. rida:
1944. aastal läks Galina seitsmeteistaastasena tööle [[Leningradi operetiteater|Leningradi operetiteatrisse]].<ref name="fr8VX" /> Massistseenides ja kooris esinedes sai alguse tema lavakarjäär. Teatritrupp sõitis mööda [[Venemaa]]d ringi, esinedes sõjaväeosades, mängides jääkülmades klubides ja magades kus juhtus. Galinal oli hea mälu ja kogu repertuaar jäi talle pähe. Tänu sellele sai temast peagi solist, kes esines peamiselt [[subrett|subretirollides]], kuna peaosa täitmiseks ei olnud tema hääles ülemisi noote. See teater oli Galinale ainsaks tõeliseks kooliks.
[[1945]]. aastal abiellus Galina teatri direktori Mark Rubiniga, kes oli temast kakskümmend aastat vanem.<ref name="swCWa" /> Peagi jäi naine rasedaks, kuid jätkas endiselt tohutu töökoormusega ringreisidel osalemist. Kui jõudis kätte aeg sünnitada, ei õnnestunud Galinal saada haiglakohta ja kaks ööpäeva lamas ta valudes haigla sünnitustoas linaga kaetud laual. Sündis poeg, kes sai nimeks Ilja.<ref name="NthBd" /> Pärast sünnitust algas [[eklampsia]] ja mädane [[rinnanäärmepõletik]]. Sellegipoolest saadeti Galina koju, kus ta ei suutnud kõrge palaviku tõttu voodist tõusta ega lapse eest hoolitseda. Selles lootusetus olukorras ilmus välja Galina isa koos oma järjekordse naisega. Ta nägi oma tütre rasket olukorda, kuid jättis juba kolmandat korda tütre saatuse hooleks. Laps sai
[[1948]]. aastal, kui kohustuslik nõukogude repertuaar võimust võttis, lahkus Galina teatritrupist, valmistas ette [[Estraadimuusika|estraadilaulude]] kava ja hakkas kontserte andma. Varsti tuli ka abikaasa Mark teatrist ära ja hakkas tema kontserte korraldama. Üks turnee kestis tavaliselt kaks kuud, sõideti linnast linna ja iga päev anti kontserte. Ööbida tuli räpastes [[lutikas|lutikatest]] kubisevates võõrastemajades. Töö oli raske, kuid sissetulek võimaldas mingi aja Leningradis vabalt elada, kontserte ja etendusi külastada. Kui raha otsa sai, istuti jälle autosse ja mindi lisa teenima.<ref name="1H8W2" />
28. rida:
Kohtumine kaheksakümneaastase lauluõpetaja [[Vera Garina]]ga keeras Galina elu pea peale. Selleks ajaks pidas Galina ennast [[metsosopran]]iks, võib-olla koguni [[alt|kontraaldiks]] ja estraadilauljaks, kuna tema hääl ei ulatunud kõrgemale teise [[oktaav]]i [[sol]]-ist. Garina sai kohe aru, et tegemist on [[sopran]]iga ja hakkas talle tunde andma. Poole aastaga sai Galina tagasi kogu oma endise hääleulatuse: kaks ja pool oktaavi.<ref name="Ym9ZV" />
[[1951]]. aasta suvel diagnoositi Galinal lahtine [[tuberkuloos]]. Olukord oli eluohtlik ja arstid leidsid, et ainus võimalus on tekitada [[õhkrind]], mis oleks tähendanud lauljakarjääri lõppu. Galina oli juba operatsioonilaual, kuid hüppas viimasel hetkel püsti ja põgenes.<ref name="jge4x" /> Esmalt langes ta täielikku [[apaatia]]sse, kuid siis hakkas oma elu eest võitlema. Ta sõi rammusat toitu ja hakkas süstima [[streptomütsiin]]i – see oli uus ravim, mida apteegis ei müüdud ning mida tuli pöörase raha eest [[must turg|mustalt turult]] hankida. Ametlikult oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] arstiabi tasuta, kuid tegelikult olid paremad ja kaasaegsemad ravimoodused tavainimesele kättesaamatud. Suure vaevaga õnnestus hankida [[tuusik]]
[[1952]]. aasta mais sattus Galina juhuslikult [[Suur Teater|Suure Teatri]] noorterühma konkursile. Ta läbis edukalt kolm vooru ja võeti teatri noorterühma vastu.<ref name="tWkbH" /> Kuid konkursi läbimine oli ainult pool võitu – kõige olulisem oli täita [[KGB]] ankeet (ligi kakskümmend lehekülge). Galina isa, kes oli muidu tõeline [[marksism|marksist]] ja [[Stalinism|stalinliku]] võimu tubli sabarakk, oli rääkinud seltskonnas [[Stalin]]i kohta anekdoodi ning seetõttu poliitilise [[§ 58]] alusel süüdi mõistetud. Sellise süüdistusega inimese sugulast Suurde Teatrisse tööle ei võetud. Seetõttu kirjutas Galina ankeeti, et isa jäi sõja ajal kadunuks. Pärast kolmekuulist ootust, lootuse kaotust ja hirmu saabus [[telegramm]], et ta on Suurde Teatrisse vastu võetud. Galina Višnevskajast oli saanud maailma ühe parima teatri laulja.<ref name="MvY4q" />
68. rida:
Lisaks pühendas [[Dmitri Šostakovitš]] Višnevskajale [[Šaša Tšornõi]] värssidele kirjutatud [[vokaaltsükkel|vokaaltsükli]] "Satiirid" [[sopran]]ile ja [[klaver]]ile. Kuna oli oht, et seda ei lubata esitada kriitlise sõnumi tõttu nõukogude võimu suhtes, lisati pealkirjale sõna "Minevikupildid", et ei tekiks seost kaasajaga. Ometi säilis viimse hetkeni hirm, et teos võetakse eeskavast maha. Pärast esiettekannet tõusis saalis mitte ainult kisa, vaid lausa möirgamine ja nõuti kordamist. Seda teost [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ei avaldatud ja Višnevskaja oli kaua aega selle ainus esitaja. Alles pärast ilmumist välismaal trükiti see ära ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].<ref name="5baNR" /> Višnevskaja loomingulist eripära silmas pidades kirjutas Dmitri Šostakovitš veel vokaaltsükli [[Aleksander Blok]]i luuletustele ja [[14. sümfoonia]], mis on pühendatud [[Benjamin Britten]]ile.
[[1959]]. aastal sõitis Višnevskaja koos riikliku [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestriga]] esimest korda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]
Višnevskaja ja [[Mstislav Rostropovitš]] andsid ka koos kontserte, kuigi kahel nii suurel tähel ei olnud lihtne koos esineda. Tavaliselt jõudsid nad lavale üksteise peale vihastena, kuna proovidest ei olnud midagi välja tulnud, kuid liitusid esimestest taktidest peale ühiseks tervikuks ja hakkasid muusikalist kahekõnet pidama. Kontserdipublik oli vaimustuses imepärasest duetist ja Rostropovitši hoolitsevast suhtumisest oma abikaasasse. Keegi ei aimanud, millised lahingud neil kodus käisid ja et terve proovide aja nad ainult tülitsesid.<ref name="oZbrZ" />
|