Laagri (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
8. rida:
[[File:Laagri raudteepeatus.jpg|thumb|Laagri raudteepeatus]]
'''Laagri''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Asum piirneb [[Pääsküla]] asumi ja [[Saue vald|Saue]] vallaga. Laagri asumi lõunapiiril kulgeb [[Pääsküla jõgi]].
Laagri asum on saanud nime selle järgi, et asumi territooriumil asus [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal vangilaager ning 1920ndatel sõjaväelaager.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
15. rida:
Laagri oli kunagi osa Pääskülast, kuid vangilaagri ja hiljem sõjaväelaagri tekkimine tõrjus Pääsküla nime kõrvale. Sõjaväelaste transpordi paremaks korraldamiseks avati Laagris 1932. aastal [[Laagri raudteepeatus|raudteepeatus]]. Peatus asus [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõest]] lõuna pool ning kujutas endast tüüpilist teivasjaama "piletimüügiga vagunis".<ref name=":0" />
1957. aastal otsustas Eesti NSV põllumajandusministeerium luua Laagrisse individuaalelamute elamurajooni. Tol ajal kuulusid Laagri alad Tuleviku kolhoosile, mis tähendas, et krundi suurus võis olla 1200 m<sup>2</sup> (linnas 600 m<sup>2</sup>). 1958. aastal puhastati maa võsast, loodi tänavateplaneering, märgiti maha trassid jne. Kuna Laagri maa oli soostunud, tuli seda kuivendada, milleks loodi üle 10 kilomeetri drenaaži.<ref name=":0" />
Laagri maa-ala jaotati 151 krundiks, mille arv vähenes hiljem 109-le. Laagrisse lisandusid mõned korterelamud, 1962. aastal ehitati kauplus. 1958. aastal viidi Laagri raudteepeatus teisele poole jõge, sinna rajati platvorm ja piletimüügiruum.<ref name=":0" />
47. rida:
|880
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased
== Laagri asumi tänavad ==
| |||