Markuse evangeelium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sinepiiva (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Toim
1. rida:
{{Uue Testamendi raamatud}}
'''Markuse evangeelium''' (kreeka keeles ''Κατὰ Μᾶρκον'', ''„Kata"Kata Markon”Markon"'', ''"''Markuse järgi''"''; lühend '''Mk''') on üks [[Piibel|Piibli]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] neljast kanoonilisest evangeeliumist[[evangeelium]]ist ja üks kolmest [[sünoptilised evangeeliumid|sünoptilisest evangeeliumist]]. Kanoonilises järjekorras eelneb sellele [[Matteuse evangeelium]] ja järgneb [[Luuka evangeelium]]. Evangeelium on kirjutatud [[koinee]]s.
 
Markuse evangeelium on vanim ning peatükkide arvult lühim evangeelium Uues Testamendis. Evangeelium räägib [[Jeesus]]e elust, alustades [[Ristija Johannes]]e tegevusest ja lõpetades Jeesuse [[taevaminek]]uga, keskendudes eriti Jeesuse viimasele elunädalale.<ref>Eduard Schweizer (1991). ''A Theological Introduction to the New Testament''. Nashville: Abingdon Press. Lk 122.</ref> Algne lühem variant lõppeb tühja haua leidmisega.<ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 148.</ref>
 
[[File:72 Mark’s Gospel Z. the empty tomb image 1 of 1. the empty tomb. Smirke.png|thumb|''Tühi haud''. Smirke]]
 
== Nimetus ==
Markuse evangeelium kirjutati algselt kreeka keeles ja oli pealkirjastamata. Traditsiooni alusel hakati seda nimetama kreeka keeles ''Κατὰ Μᾶρκον''. [[Vulgata]]s on evangeelium kui "''Evangelium secundum Marcum''".
 
== Autorlus ja adressaat ==
Evangeeliumi tekstis pole selle kirjutajat märgitud, autori nimi ilmub esimest korda hiljem lisatud pealkirjas.<ref name=":1" /> Traditsiooni ja kirikuisade kirjutiste järgi on evangeeliumi autoriks apostel Pauluse[[Paulus]]e kaaslane [[Johannes Markus (Pauluse õpilane)|Johannes Markus]], keda mainitakse [[Apostlite teod|Apostlite tegudes]],<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Donald Guthrie|pealkiri=New Testament introduction|aasta=1990|koht=Downers Grove, Illinois, USA|kirjastus=Intervarsity Press|lehekülg=81}}</ref> kuid kõrgesuure tõenäosusega on tegu meile tundmatu Markuse-nimelise kristlasest autoriga, kes kõneles kreeka keelt ja elas väljaspool [[Palestiina (piirkond)|Palestiinat]], ning kelle tekst on suunatud mittejuutidest kristlaskonnale, kellele on vaja selgitada Palestiina juutide tavasid.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Eduard Schweizer|pealkiri=A theological introduction to the New Testament|aasta=1991|koht=Nashville|kirjastus=Abingdon Press|lehekülg=122}}</ref> Seda toetavad tekstis esinevad selgitused näiteks [[Variserid|variseride]] rituaalse kätepesu kohta salmides [http://piibel.net/#q=Mk%207:3-4 7:3-4], latinismide esinemine ja mõned [[Aramea keel|arameakeelsed]] väljendid, mis on tõlgitud kreeka keelde, näiteks salmides [http://piibel.net/#q=Mk%2015:34 15:34].<ref>Donald Guthrie (1990). ''New Testament Introduction''. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 71-72.</ref> Evangeeliumi tekstis pole selle kirjutajat märgitud, autori nimi ilmub esimest korda hiljem lisatud pealkirjas.<ref name=":1" />
 
== Tekkelugu ==
 
EnamikTeoloogid akadeemilisipakuvad dateeringuidevangeeliumi mahubkoostamiseks ajavahemikku [[60]]-[[75]], mis teeb Markuse evangeeliumist vanima kanoonilise evangeeliumi. Varasem käsitlus pidas lühemat Markuse evangeeliumit Matteuse evangeeliumi kokkuvõtteks ning kanoonilist järjekorda ka sõltuvuslikuks järjestuseks, kuid enamus õpetlasi praegu peab esimesekspraegu vanimaks Markuse evangeeliumit. Selle hüpoteesi kohaselt kasutasid Luuka ja Matteuse evangeeliumi autorid Markuse evangeeliumit ühe alusallikana, kuid kirjutasid oma tekste üksteisest sõltumatuna.<ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 113-114.</ref> Prognoositud ajavahemiku lõpu tingibki [[Sünoptilised evangeeliumid|sünoptiline]] argument, mille kohaselt selleks, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid oleksid saanud kasutada Markuse evangeeliumit alusallikana, pidi see valmima hiljemalt 75. aastaks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Raymond E. Brown|pealkiri=An Introduction to the New Testament|aasta=1997|koht=New Haven and London|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=164}}</ref> <ref>{{Raamatuviide|autor=Donald A. Hagner|pealkiri=The New Testament: A Historical and Theological Introduction|aasta=2012|koht=Grand Rapids, Michigan|kirjastus=Baker Academics|lehekülg=184}}</ref> Prognoosi alguspunkt on paindlikum nii traditsiooni kui akadeemilise lähenemise poolest.
 
Evangeeliumi vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 45 [[manuskript]]il [[3. sajand]]ist. Varasemates terviktekstides Codex Sinaiticuse ja Codex Vaticanuse käsikirjades puudub evangeeliumi viimane peatükk Mk 16:9–20. Puuduvat kirjakohta tsiteerivad aga [[2. sajand]]il [[Justinus Märter]] ja [[Tatianus]].
19. rida ⟶ 20. rida:
== Stiil ja struktuur ==
[[File:P45 Marc 8.35-9.1.jpg|thumb|Markuse 8:35–9:1 Papyrus 45 käsikirjas]]
Suurim rõhk Markuse evangeeliumi tekstis on Jeesuse viimastel päevadel [[Jeruusalemm|Jeruusalemmas]] (peatükid [http://piibel.net/#q=Mk%2011-13 11-13]) ning temaTema surmal ([http://piibel.net/#q=Mk%2014-15 14-15]). KeskpunktinaEvangeeliumi keskse sõnumina võib vaadelda [[Peetrus|Peetruse]]e tunnistust ([http://piibel.net/#q=Mk%208:27-30 8:27-30]), mis jagab jutustuse kaheks: esimene pool tegeleb Jeesuse imetegude ja kuulutustööga [[Galilea|Galileas]]s ning teine pool kannatuste ettekuulutamiste, Jeesuse surma ja ülestõusmisega. <ref>Eduard Schweizer (1991). ''A Theological Introduction to the New Testament''. Nashville: Abingdon Press. Lk 122-123.</ref> <ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 127.</ref> Tõenäoline originaalvariant lõppeb salmiga Mk 16:8, mis kirjeldab tühja haua leidnud naiste põgenemist ja hirmu pärast vaikimist. Salmid [http://piibel.net/#q=Mk%2016:9-20 16:9-20] on tekstianalüüsile ja käsikirjade dateerimisele tuginedes ilmselt hilisema ümberkirjutaja poolt üsna varakult evangeeliumile lisatud. Olenemata hilisemast päritolust loetakse pikemat varianti kanooniliseks ning trükitakse sageli osana Markuse evangeeliumist. Pikem lõpp kirjeldab ülestõusnud Jeesuse ilmumist inimestele ja taevassevõtmist.<ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 148.</ref> <ref>Donald Guthrie (1990). ''New Testament Introduction''. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 89-93.</ref>
 
Evangeeliumis kasutatud keel on lihtne ja rahvapärane ning sisaldab mitmeid latinisme.<ref>Donald Guthrie (1990). ''New Testament Introduction''. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 94.</ref> LausedTekstis sisalduvad laused on sagelitavaliselt lühikesed ning algavad sidesõnaga „ja”"ja" (''καὶ'').<ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 178.</ref>
 
Markuse evangeelium koosneb 16 peatükist, mis jagunevad pikendatud versioonis 678 salmiks, algses versioonis 666 salmiks.
121. rida ⟶ 122. rida:
 
==Teoloogia==
Tekstianalüüsi alusel on pakutudteoloogid pakkunud, et Markuse evangeelium annab rohkem edasi [[Peetrus]]e mälestusi ja õpetusi kui teised evangeeliumid. [[Aleksandria Clemens]]i väitel olevad Rooma kristlased Markust palunud kirja panna Peetruse [[jutlus]]eid ja jutustusi. Evangeeliumis on Peetruse isikut kujutatud kriitiliselt, kuid inimlikult.
 
Evangeelium rõhutab nii Jeesuse kui ka tema järgijate kannatuste vajalikkust, mille taustaks on tõenäoliselt algkristliku kogukonna vaenamine. Kristlasi kutsutakse üles käima Jeesuse jälgedes. [[Apostel|Jüngreid]] on kujutatud sageli nõrkade, mõistmatute ja piiratutena, olles sünoptilistest evangeeliumitest selles osas kõige kriitilisem. <ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179-182.</ref>
 
Jeesus rõhutab evangeeliumis vana ja uue õpetuse erisust, kaldudes mitmel korral kõrvale Moosese[[Mooses]]e seadusest. Näiteks kuulutab ta salmides [http://piibel.net/#q=Mk%207:1-23 7:1-23] puhtuse- ja toiduseaduste uuendamist, kuulutades puhtaks kõik toidud põhjendusega, et väljast tulev ei saa inimest seestpoolt rüvetada. Selline järeldus oli eriti oluline mittejuutidest kristlaskonnale.<ref>Mk 7:18-19</ref><ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 180-181.</ref>
 
=== Kristoloogia ===
Jeesust on evangeeliumis kirjeldatud vaimude väljaajajana, tervendajana, imetegijana, [[Kristus]]ena, [[Messias|Messiana]], Inimese Pojana ja paaris kohas ka Jumala Pojana, näiteks salmis [http://piibel.net/#q=Mk%2015:39 15:39]. Mitmes kirjakohas käsib Jeesus tunnistajatel oma isikust ja tegudest vaikida (nn. messiaanliku saladuse motiiv), mille põhjenduseks võib olla autori püüd vähendada pingeid juutliku messia-kujutluse ja Jeesuse kuulutustöö ebamessiaanliku iseloomu vahel.<ref>Bart D. Ehrman (2000). ''The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings''. New York: Oxford University Press. Lk 68.</ref> Samuti leidub Markuse evangeeliumis teistest sünoptilistest evangeeliumitest enam kirjeldusi Jeesuse inimlikkusest ja emotsionaalsusest.<ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179</ref>
 
===Jeesuse imeteod===