Amatöörraadio: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
[[File:International amateur radio symbol.svg|thumb|Rahvusvaheline raadioamatööride sümbol]]
'''Amatöörraadio''' (ka '''HAM-raadio''') on kindlaksmääratud [[raadiosagedus]]te kasutamine eraviisilisel, mitteärilisel, hariduslikul eesmärgil sõnumite vahetuseks, hädaabisuhtluseks või traadita ühenduse katseteks.<ref
[[Raadioamatöör]]id on tehnikahuvilised, kes tegelevad hobi korras raadiotehnikaga ja suhtlevad selle abil üksteisega. <ref
Raadioamatörism on põhimõtteliselt erinev avalikust [[ringhääling]]ust, avalikku sektorit kaitsvatest ühendustest (politsei, kiirabi, tuletõrje jne) või professionaalsetest kahesuunalistest suhtlustest (nt taksod jne). Amatöörraadiosidet koordineeritakse [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|rahvusvahelise telekommunikatsiooni ühenduse (ITU)]] alt ning selle litsentseerimine käib individuaalselt valitsuse alt. Amatöörraadio litsentsi saamiseks tuleb selgeks saada [[elektroonika]] põhialused ning kõnealuses riigis kehtivad amatöörside regulatsioonid.
Amatöörside jaoks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, nagu näiteks heli, pilt, binaarinfo jms. Erinevate lainepikkuste abil on võimalik suhtlust korraldada üle-linnaliselt, -riigiliselt, -kontinendiliselt või lausa üle maailma. 2011. aastal oli amatöörsidega regulaarselt tegelevaid inimesi maailmas veidi üle miljoni.<ref
Amatöörraadiojaamad võivad olla nii isiklikuks kui ka kollektiivseks kasutamiseks mõeldud. Individuaalne raadiojaam kuulub raadiohuvilisele, on paigaldatud tema koju ning ainult nimetatud isik tohib seda kasutada. Kollektiivseid raadiojaamu paigaldatakse tavaliselt mingi organisatsiooni ruumidesse (kool, ülikool jms), see võib olla paigaldatud ka kellelgi koju.
18. rida:
* raadioekspeditsioonides osalemine ehk raadioeetri pidamine kaugematest paikadest või riikidest, kus ei ole aktiivseid raadioamatööre.
Lisaks on raadioamatöörid kohustatud hädaolukorras raadiosidet hoidma. Seda reguleerib rahvusvaheline määrus (ARES ehk ingl ''Amateur Radio Emergency Service'')<ref
== Ajalugu ==
25. rida:
Amatöörraadio arenes koos 20. sajandi alguses toimunud tehnoloogia arenguga. Mitmed isikud on edukalt eksperimenteerinud raadiosidega, luues kodustes tingimustes raadiojaamasid.
Näiteks elas 1905. aastal leiutaja Eric Tigerstedt Vene Keisririigis, ehitas kodus raadiosaatja ning häiris sellega tahtmatult mereväe raadioside tööd. Ta võeti vahi alla, kuid hiljem lasti vabaks<ref
Aastal 1909 ilmus USA-s raamat "The First Annual Official Wireless Blue Book of the Wireless Association of America", mis sisaldas amatöörjaamade sagedusi<ref
Aastal 1912 võeti USA-s vastu seadus, mis reguleeris amatööridele lubatud raadiosagedust ning aparatuuri võimsust. See oli esimene seadus, mis käsitles amatöörraadiosidet<ref
Aastal 1913 kasutati amatöörraadiot esimest korda hädaolukorras. Sündmus leidis aset USA-s [[Ohio]] osariigis<ref
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal keelati USA-s amatöörtehnika kasutamine. Kogu aparatuur pidi olema demonteeritud. Pärast sõja lõppu piirang tühistati<ref
Amatöörraadio arenes kiires tempos ka edaspidi ning ka tänapäeval on väga populaarne valdkond.
=== Amatöörraadio Eestis ===
Eestis toimus esimene amatööride raadiosaade 11. mail 1924 Haapsalu linnas paiknevast raadiojaamast. Saate viisid läbi kolm koolipoissi: Eugen Tumma, Vitali Aleksandrov-Suigussaar ja Karl Olof Leesment. Viimane poiss konstrueeris 5. augustiks 1924 lühikeste lainete vastuvõtja, mis võimaldas tal kuulata pealt Euroopas olevaid raadiosaateid. Seda päeva peetakse ka Eesti raadioamatörismi alguspäevaks<ref
1. jaanuaril 1929 sai Eesti raadio eesliite ES.
53. rida:
On olemas ka kollektiivsed raadiojaamad, mida on lubatud kasutama inimesed, kel ei ole personaalset litsentsi. Selliseid raadiojaamu luuakse ülikoolides, koolides, noortekeskustes ja muudes taolistes asutustes.
Raadioamatöör, kes omab vaid vastuvõtjat ja ei oma raadiosaatjat, võib taotleda kuulaja litsentsi (''SWL,'' ingl ''short wave listener'')<ref
Amatöörid kasutavad amatöörraadiosidet mitte üksnes häälsõnumite saatmiseks. Saadetakse ka teksti, pilte, nende kombinatsioone ning ka muid andmeid. Huvilistel on lubatud ka andmete saatmisega (ning ka üldiselt raadiotehnikaga) eksperimenteerida, kuid selline tegevus tuleb kooskõlastada riigiga. Andmeid saadetakse [[Krüpteerimine|krüpteerimata]] ehk kaitsmata kujul, krüpteerimine ei ole üldiselt amatöörraadiosides lubatud.
63. rida:
[[File:Certificat radioamateur.jpg|thumb|Prantsusmaa raadioamatööri sertifikaat]]
== Tehniline osa ==
Iga raadiojaama kohustuslikeks osadeks on saatja/vastuvõtja koos vooluallikaga ning antenn. Raadioamatörismi algusaastadel oli enamik amatööre ise enda aparatuuri konstruktoriteks. 1920.–1930. aastatel hakati tootma ka vastavaid saatjaid, vastuvõtjaid, [[Antenn|antenne]] ja lisatarvikuid<ref
Tänapäevast raadiojaama nimetatakse [[transiiver]]iks. See seade sisaldab nii saatjat kui ka vastuvõtjat. Eraldi saatjaid ja vastuvõtjaid tänapäeval peaaegu ei kasutata. Koos transiiveriga kasutatakse arvutit, mille abil saab nimetatud seadet seadistada ja kontrollida, samuti antenne jm tarvikuid. Arvuti aitab kaasa ka signaalide töötlemisel.
69. rida:
Madala sagedusega aparatuuri võimsus on kuni paarsada vatti, mis on piisav, et ühendust luua maakera iga paigaga.
Kõige keerulisemaks osaks amatööride jaoks osutub antenn. See peab olema piisavalt suur, tugev ja võimas. Linnaoludes aga tuleb ette väga palju piiranguid. Seega paljud amatöörid lepivad tavalise juhtmega, mis ulatub aknast välja ja kinnitub näiteks, puu või maja katuse külge. Kuid kasutatakse ka nn varjatud antenne. See tähendab, et antennina kasutatakse hoonete metallkonstruktsioone<ref
==Sagedusplaan==
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto; text-align: center; width: 100%;"
|- align="center"
! colspan="5" style="background: skyblue" | Rahvusvahelised amatöörraadio sagedusalad<ref
|-
210. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name=":0">{{Netiviide|URL=http://www.arrl.org/ham-radio-licenses|Pealkiri=ARRL, informatsioon raadioamatööride tegevuse lubade kohta|Väljaanne=arrl.org|Aeg=|Kasutatud=10.11.2017}}</ref>
<ref name="82e7L">{{netiviide | URL = http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=71| Väljaanne = | Pealkiri = Raadioamatörism maailmas | Autor = Eesti Raadioamatööride Ühing | Kasutatud = 2014-11-02}}</ref>
<ref name="iGO5V">http://www.arrl.org/what-is-amateur-radio Amatöörraadio</ref>
<ref name="lU9i9">{{cite journal |last1= Sumner |first1= David |year= 2011 |title= How Many Hams?|journal= QST |date= august 2011 |page= p. 9 |publisher= American Radio Relay League}}</ref>
<ref name="jr3bP">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arrl.org/ares|Pealkiri=Amateur Radio Emergency Service ehk ARES|Väljaanne=ARRL|Aeg=|Kasutatud=10.11.2017}}</ref>
<ref name="E8nng">{{Netiviide|Autor=|URL=http://deltaclub.org.ua/bibliteka/e-tigersted-pervyj-radiolyubitel.html|Pealkiri=Eric Tigersted|Väljaanne=deltaclub.org|Aeg=|Kasutatud=11.11.2017}}</ref>
<ref name="4snZR">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.seas.upenn.edu/~uparc/documents/First%20Annual%20Official%20Wireless%20Blue%20Book%20-%201909.pdf|Pealkiri=First Annual Official Wireless Blue Book|Väljaanne=Modern Electronics Publication|Aeg=Mai 1909|Kasutatud=11.11.2017}}</ref>
<ref name="LLKmQ">{{Netiviide|Autor=|URL=https://definitions.uslegal.com/r/radio-act-of-1912/|Pealkiri=Radio Act of 1912|Väljaanne=USLegal|Aeg=|Kasutatud=11.11.2017}}</ref>
<ref name="2XIIL">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.dispatch.com/content/stories/local/2012/11/06/hilltop-teen-was-first-to-transmit-from-home-radio-during-disaster.html|Pealkiri=Üleujutus Ohios ning esimene amatöörraadio kasutamine hädaolukorras|Väljaanne=dispatch.org|Aeg=06.11.2012|Kasutatud=11.11.2017}}</ref>
<ref name="anhqe">''Laster Clay.'' Beginner's Handbook of Amateur Radio. — 3rd edition. — <nowiki>ISBN 0-8306-4354-0</nowiki>.</ref>
<ref name="YvkkH">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.erau.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=151&Itemid=100|Pealkiri=Eesti Raadioamatöörie Ühing. Ajalugu|Väljaanne=ERAÜ|Aeg=|Kasutatud=11.11.2017}}</ref>
<ref name="iueri">{{Netiviide|Autor=|URL=https://swarl.org/materials|Pealkiri=Lühilainete kuulamine|Väljaanne=SWARL|Aeg=|Kasutatud=17.12.2017}}</ref>
<ref name="YVIrk">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arrl.org/contests|Pealkiri=Amatöörraadio võistlustest|Väljaanne=ARRL|Aeg=|Kasutatud=12.11.2017}}</ref>
<ref name="kOBLk">{{Netiviide|Autor=|URL=http://w2pa.net/HRH/|Pealkiri=Amatöörraadio ajalugu|Väljaanne=W2PA|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref>
<ref name="BStEC">{{Netiviide|Autor=|URL=http://ir3ip.sourceforge.net/|Pealkiri=Amatöörraadio tehnika projektid|Väljaanne=IR3IP|Aeg=|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>
<ref name="NTXU3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.n6cc.com/tactical-antenna-systems|Pealkiri=Varjatud antenn|Väljaanne=N6CC|Aeg=|Kasutatud=10.11.2017}}</ref>
<ref name="Kvmyu">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.iw5edi.com/technical-articles/hidden-and-stealth-antennas|Pealkiri=Varjatud antennid|Väljaanne=iw5edi.com|Aeg=|Kasutatud=11.12.2017}}</ref>
<ref name="gtdwV">{{netiviide | URL = http://wiki.kuusit.ee/index.php?title=Raadioamat%C3%B6rism| Väljaanne = Traadita Wiki| Pealkiri = Raadioamatörism| Kasutatud = 2014-10-02}}</ref>
}}
== Välislingid ==
| |||