Tamara de Lempicka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Viited |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
24. rida:
=== 1898–1917 ===
Lempicka sündis 16. mail 1898 [[Varssavi|Varssavis]], mis sellel ajal kuulus Vene impeeriumi alla. Tema isa oli Boris Gorski, kes töötas vandeadvokaadina ühes prantsuse kaubandusettevõttes. Tamara ema oli Malvina Gorska (neiupõlve nimi Decler), rikkast perekonnast pärit seltskonnadaam, kelle haridustee kulges välismaal. Lempicka tuli jõukast perest, seega omandas ta juba noorena luksusliku maitse, mis hiljem väljendus nii tema kunstis kui eraelus. Tal oli vanem vend Stancyk ja noorem õde Adrienne. Tamara oli juba lapsena väga iseteadliku ja domineeriva iseloomuga. Kui ta oli kümne aastane, tellis tema ema ühelt tuntud kunstnikult portree Tamarast ja ta õest. Tamarale tundus aga ühe koha peal püsimine piinavana ning samuti polnud ta rahul ka lõpptulemusega. Olles kindel, et ta suudab teha paremini, sundis ta oma õe poseerima, et temast ise portree luua. See töö meeldis Tamarale muidugi rohkem kui kunstniku tehtud.<ref name=":0"
1911. aastal saatsid Tamara vanemad ta internaatkooli [[Lausanne]]'i linna [[Šveits]]is. Internaatkoolis veedetud aeg ei meeldinud talle ning ta otsustas teeselda haigust, mille tõttu sai loa koolist lahkuda. Koos vanaemaga, kellele oma lemmiklapselast hellitada meeldis, asusid nad reisile [[Itaalia]]sse, kus Tamara avastas armastuse kunsti vastu. 1912. aastal vanemad lahutasid ning ema abiellus uuesti teise mehega. Tamara pöördus tagasi internaatkooli, kuid protestiks ema uue abielu vastu keeldus veetmast suvevaheaegu perega. Selle asemel veetis ta aega jõuka tädiga Stefaga, kes elas [[Peterburi]]s koos miljonärist pankuriga. Selline jõukas eluviis aitas Tamaral mõista, kuidas ta tahab elada ja milline peaks olema tema tulevik.<ref name=":0" />
31. rida:
=== 1918–1939 ===
Pariisis sündis paaril tütar Kizette, kes niigi rahalistes raskustes noortele veel finantsilisi kohustusi tekitas. Tadeuszil oli raske tööd leida ja Tamara otsustas õe soovitusel maalikunstnikuks hakata. Lempicka esimesed maalimistunnid toimusid Académie Ransonis, kus tema õpetajaks oli [[Maurice Denis]]. Denis oli väga metoodiline õpetaja, kelle käe all omandas Tamara oskuse luua hiljem hästi ja puhtalt struktureeritud pilte.<ref name=":1"
Tamara de Lempicka sai tuntuks portreedega, mis kandsid endas ''art déco'' stiili eripära. Prantsusmaalt alguse saanud dekoratiivkunsti suund ''art déco'' oli osa eksootilisest, seksikast ja glamuursest Pariisist, vastates hästi Tamara elustiilile ja kunstilaadile.<ref name=":2"
1928. aastal lahutas Tamara abielu Tadeusz Łempickiga. Samal aastal kohtus ta endise [[Austria-Ungari]] paruni [[Raoul Kuffner]]iga, kes tegeles ka kunsti kogumisega. Kuffner tellis Tamaralt oma armukese, hispaanlannast tantsija [[Nana de Herra]] portree. Hiljem oli armusuhe paruniga ka Lempickal endal.
1929. aastal maalis Lempicka oma tuntuima teose „Autoportree. Tamara rohelises Bugattis“. See oli mõeldud saksa moeajakirja [[Die Dame]] esikaanepildiks. Autoportreel kujutab Tamara ennast rohelise [[Bugatti Automobiles SAS|Bugatti]] roolis, kandmas nahkseid kindaid, kiivrit ning lendlevat halli salli ümber kaela. Tema olek on külm, mis õhkab endast jõukust ja ligipääsmatust, ning tema pehmelt üleolev pilk näitab tema iseseisvust ja rahulolu. Kuigi teosel on Tamara ennast kujutanud Bugatti roolis, sõitis ta argielus ringi hoopis pisikeses kollases [[Renault]]'s. Siiski ei omanud see asjaolu Tamara jaoks olulist rolli, tähtis oli tema sõnul see, et ta oli alati riietatud nagu Bugatti ja Bugatti nagu tema.<ref
1929. aastal reisis Tamara esimest korda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], et maalida portree ameerika naftamagnaadist [[Rufus T. Bush]]ist ning korraldada näitus [[Pittsburgh]]is [[Carnegie Instituut|Carnegie Instituudis]]. Ekspositsioon osutus väga edukaks ning tõi kunstnikule palju raha, mille ta aga kaotas, kuna pank, kus ta raha hoidis, sai löögi 1929. aasta börsikrahhilt. Lempicka oli läinud Ameerikasse aga teadmisega, et temast saab üks [[Hollywood]]i staaride lemmikkunstnike ning ta ei pidanud oma ootustes pettuma. Lempicka karjäär saavutas kõrgpunkti 1930. aastatel. Muuseumid hakkasid koguma tema töid ning 1933 reisis ta [[Chicago]]sse, kus tema maalid olid väljapanekul kõrvuti [[Georgia O'Keeffe]], [[Santiago Martínez Delgado]] ja [[Willem de Kooning]]i teostega.<ref name=":0" />
48. rida:
Parun Kuffner suri 1961. aastal südamerabandusse. Lempicka müüs ulatusliku osa oma varandusest ning käis kolmel ümbermaailmareisil. 1962. aastal toimus tema uuemate ja vanemate teoste väljapanek New Yorgis [[Iolase Galerii|Iolase Galeriis]], kuid kriitikud jäid suhteliselt ükskõikseks. Ostjaid oli vähe ning Lempicka andis endale lubaduse, et ei korralda enam kunagi ühtegi enda kunsti näitust. 1963 kolis Tamara oma tütre ja tema pere juurde [[Houston|Houstonisse Texases]]. Lempicka loobus professionaalse kunstniku staatusest ning asus maailma eri paigus demonstreerima oma varasemaid teoseid, nende hulgas ka kuulsat autoportreed 1929. aastast.<ref name=":2" />
1966. aastal korraldati Pariisis näitus, mis oli pühendatud 1925. aastate kunstile. See inspireeris Alain Blondeli korraldama retrospektiivset näitust Tamara de Lempicka loomingust 1973. aastal [[Luxembourgi Galerii]]s Pariisis. 1974 kolis Tamara Mehhikosse, Guernavacasse, kuhu ta ostis endale maja, mida kutsuti Tres Bambus. Vananemine muutis Tamara suhteliselt meeleheitlikuks ning leinates oma ilu kadumist, elas ta elu lõpuaastad üpriski pahuras meeleolus.<ref name=":2" /> Tema tütar asus pärast oma abikaasa surma 1979. aastal Guernavacasse, et hoolitseda haige ema eest. Tamara de Lempicka suri une pealt 18. märtsil 1980. Tema soovi järgi puistati tema tuhk [[Popocatépetl|Popocatépetli]] vulkaani kohal.<ref
== Looming ==
Tamara de Lempicka oli üks tuntumatest ''art déco'' stiili esindajatest kujutavas kunstis, kelle põhifookus oli suunatud portreedele. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järgses ühiskonnas tekkinud ''art déco'' kunstivool rõhutas ilu, glamuuri ja luksuslikkust. See oli ideaalne õhustik Lempicka jaoks, kelle glamuurse tunnetusega kunst sobitus selleaegsetesse interjööridesse nagu valatult. Ta maalis ajastu koorekihti – jõukaid aristokraate, uusrikkaid, kuulsaid ja ilusaid.<ref
Teose traditsioonilist viimistlust õppis Lempicka Maurice Denis'lt. Lempicka teiseks õpetajaks ja tema loomingu üheks suuremaks mõjutajaks oli André Lhote, kes õpetas teda järgima pehmemat, rafineeritumat [[kubism]]ivormi, mis ei šokeerinud vaatajaskonda ning sobitus paremini luksuslikku interjööri.<ref name=":1" /> Tamara ühendas selle pehmema kubismi [[Uusklassitsism|uusklassitsistliku]] stiiliga, olles inspireeritud prantsuse maalikunstnik [[Jean Auguste Dominique Ingres|Jean-Auguste-Dominique Ingres]]'ist. Ingres oli teiseks oluliseks mõjutajaks Tamara loomingus. Lempicka teos „Ilus Rafaella“ oli otseselt mõjutatud Ingres'i maalil „Türgi saun“ figureerinud paljudest naisaktidest.<ref
Parima ülevaate de Lempicka loomingust annavad ilmselt kunstniku enda sõnad: „Ma olin esimene naine, kes tegi selgeid maale ja see oli minu edu allikas. Sadade lõuendite hulgas olid minu omad alati äratuntavad. Galeriid kaldusid näitama minu pilte parimates ruumides, sest need tõmbasid inimesi ligi. Minu tööd oli selged ja lõpetatud. Ma vaatasin enda ümber ja suutsin näha ainult maalikunsti täielikku hävingut. Banaalsus, millesse kunst oli uppunud, tekitas minus tülgastust. Ma otsisin oskusi, mida enam ei eksisteerinud; ma töötasin kiirelt delikaatsete pintslitõmmetega. Ma otsisin tehnikat, oskusi, lihtsust ja head maitset. Minu eesmärk polnud kunagi kopeerida, vaid luua uus stiil, säravate, valgusküllaste värvidega, ja taasavastada elegants minu modellides.“
63. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Neret, Gilles|pealkiri=De Lempicka|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=93}}</ref>
<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Neret, Gilles|pealkiri=De Lempicka|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=21}}</ref>
<ref name=":2">{{Netiviide|URL=http://www.delempicka.org/tamaras-life/biography.html|Pealkiri=Tamara de Lempicka}}</ref>
<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Neret, Gilles|pealkiri=De Lempicka|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=31}}</ref>
<ref name="7caoT">{{Raamatuviide|autor=Neret, Gilles|pealkiri=De Lempicka|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=7}}</ref>
<ref name="XaFHo">{{Raamatuviide|autor=Neret, Gilles|pealkiri=De Lempicka|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=9}}</ref>
<ref name="FHejs">{{Raamatuviide|autor=Neret, Gilles|pealkiri=De Lempicka|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=94}}</ref>
<ref name="U5dRv">{{Raamatuviide|autor=Neret, Gilles|pealkiri=De Lempicka|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=22}}</ref>
<ref name="Q0B6X">{{Raamatuviide|autor=Neret, Gilles|pealkiri=De Lempicka|aasta=2016|koht=Köln|kirjastus=Taschen|lehekülg=27}}</ref>
}}
[[Kategooria:Poola kunstnikud]]
|