Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1780 mapa
195. rida:
Leedu vägede vastusõjakäikudena mindi kevadel 1562 Smolenski, [[Veliž]]e alla ja [[Pihkvamaa]] valdadesse ning augustis rünnati [[Nevel]]it, Pihkvamaal. Sügisel 1562 vallutas [[Leedu suurhetman]] [[Mikołaj Radziwiłł Must]] tagasi [[Tarvastu ordulinnus]]e ning võttis vangi hulga Moskva [[vojevood]]e ja seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale. Moskva väed vallutasid [[Polotski piiramine|kahenädalase piiramise järel]] [[15. veebruar]]il [[1563]] strateegiliselt tähtsa [[Polotsk]]i, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel.
[[Pilt:Irp1569.jpg|pisi|Rzeczpospolita (1569), [[Lublini unioon]]i järel]]
[[File:Magnus_ducatus_Lithuania,_1780.jpg|thumb|left|700px|Magnus Ducatus Lithuania, Tobias Lotter, 1780]]
 
Läbirääkimise ebaõnnestumise järel alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid [[Pjotr Šuiski]] juhitud väed kaotasid [[1564]]. aasta alguses [[Tšašniki lahing]]u [[Orša]] all, [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a vägedele. Lahingu kaotuse tulemusena taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht [[Pjotr Šuiski]]. Edasine kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman [[Aleksander Hilary Połubiński]] väed ründasid [[Tartumaa]] valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva [[Jeziaryšča|Ozerištše]] linnuse piiramist, kuid välilahingu järel [[Viciebski vojevood]]i [[Stanisław Pac]]i vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos [[tatarlased|tatari]], [[Nogaid|nogai]] ja [[mordvalased|mordvalaste]] salkadega rüüsteretke Smolenskist, [[Mstsislau]], [[Kritšev]]i ja [[Mogiljov]]i piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast [[1569]]. aastat, kui ühinesid [[Poola kuningriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]]ks. 1570. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel kolmeks aastaks [[vaherahu]].