Krimmi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
64. rida:
 
Krimmi sõda on läinud ajalukku mõlema poole suurte diplomaatiliste, logistiliste, meditsiiniliste ja taktikaliste vigade poolest. Sõjast on tuntud ka hulk meedikuid, näiteks tänapäevase [[õendus]]e loojad [[Florence Nightingale]] ja [[Mary Seacole]] Briti poolel ning [[välikirurgia]] edendaja [[Nikolai Pirogov]] Vene poolel. Samuti oli see üks esimesi tänapäevaseid sõdu, kus kasutati laialdaselt [[raudtee|raudteid]] ja [[telegraaf]]i ja mis leidis laiaulatuslikku kajastust trükimeedias ja fotograafias; tuntud on [[The Times|The Timesi]] korrespondendi [[William Russell]]i ning fotograafi [[Roger Fenton]]i töö. Kajastust parandasid tehnilised uuendused: 1854. aasta talvel laiendasid prantslased Musta mere rannikuni telegraafivõrgu ning 1855. aasta aprillis ühendasid britid Krimmi poolsaare muu maailmaga veealuse kaabli abil. Uudiste kiire levik mõjutas avalikku arvamust ja viis valitsusevahetuseni Suurbritannias.
 
Kokku võitles liitlaste poolel umbes miljon meest (400 000 prantslast, 300 000 türklast, 250 000 britti ja 15 000 sardiinlast) ning Venemaa poolel 720 000 (700 000 Vene armees, 3000 Bulgaaria, 2000 Serbia-Montenegro ning 1000 Kreeka leegionis). Inimkaotused olid ligikaudu 300 000–375 000 liitlaste ja 400 000–450 000 Vene poolel.
 
== Vaata ka ==