Juhan Sillaste: erinevus redaktsioonide vahel

1967. aastast alates töötas ta [[ENSV|Eesti NSV]] keskasutustes. 1969. aastast oli ta ENSVEesti NSV Teenindusministeeriumi osakonnajuhataja ja kolleegiumi liige (1971), 1978. aastast sama ministeeriumi instituudi teadusdirektor. Aastal 1979 [[Nõukogude Liit|NSVLNSV Liidu]] Plaanikomitee ekspertkomisjoni liige. 1983 määrati ta NLKP Keskkomitee Poliitbüroo moodustatud sotsialismimaade kogemusi ja nende rakendamise võimalusi selgitava komisjoni töögrupi koosseisu, mille põhiseisukohad avaldati ajalehes Pravda(1).

Järgnes NSVLNSV Liidu juhtorganite (Plaanikomitee, [[Ministrite Nõukogu]]) individuaaltööd (praeguse terminoloogia järgi [[füüsilisest isikust ettevõtja]]) ja kooperatiive (praeguses mõistes eraettevõtteid) seadustavate dokumentide koostamine. Sovetoloogia autoriteet Anders Aslund luges Sillastet tol perioodil paarikümne nõukogude mõjukama majandusteadlase hulka koos [[Rein Otsason]]iga ainsatena väljaspool [[Moskva]]t ja [[Novosibirsk]]it.<ref>A. Åslund. Grorbachev's Economic Advaisors. Soviet Economy, 1987, v. 3, No 3; p 74, p 84, pp 246-269</ref>

Teoreetilised seisukohad leidsid väljundi eeskätt Eesti NSV-s. 1985. aasta nn teeninduseksperimendi raames asendus lepingutöö nime all käsumajandus esmakordselt Nõukogude Liidu majanduspraktikas lepinguliste suhetega ettevõtte ja töötajate vahel (sisuliselt oli tegemist tootmisvahendite ja ruumide liisimisega). 1986. aastal märgiti see töö ära riikliku preemiaga majandusteaduse valdkonnas. Teeninduskooperatiividega alustati samuti Eestis, saadud kogemus oli lähtekohaks NLNSV Liidu kooperatiiviseaduse koostamselkoostamisel ja vastuvõtmisel.<br />

1986 nimetati Sillaste Nõukogude Liidu Tööinstituudi Eesti filiaali direktoriks. Aastatel 1989–1990 kuulus ta [[Eesti NSV]] valitsuse koosseisu.<br />

1992. aastast oli ta [[Tiit Vähi]] valitsuse nõunik, teadusnõunike grupi juht, koos rahareformi komiteega tegutsenud majandusreformi komitee liige. 1994–1997 oli ta [[Eesti Linnade Liit|Eesti Linnade Liidu]] tegevdirektor.<br />

Ta oli tegev [[Eesti]], [[Nõukogude Liit|NSVLNSV Liidu]], [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]], [[Euroopa Nõukogu]], [[Euroopa Liit|ELEuroopa Liidu]], [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon|ILORahvusvahelise Tööorganisatsiooni]] ja muudes rahvusvahelistes struktuurides (nõukogud, komisjonid, töörühmad, toimetuskolleegiumid jt).<br />ning Esinesessines ettekannetega paljudel teadusüritustel.<br />

Avaldanud koos kaasautoritega üle 40 raamatu ja brošüüri ning ligi 400 muud publikatsiooni (sellest Eesti artiklite andmebaasis'' ISE – Index Scriptorum Estoniae'' 172 nimetust). Kaasautorina on ta kirjutanud Nõukogude Liidu esimesed individuaaltööd ja kooperatiive käsitlevad monograafiad (4 ja 5). Lisaks suur hulk kirjutisi Nõukogude Liidu juhtivates perioodilistes väljaannetes ja teaduskogumikes. Neist caumbes 30 avaldatatiavaldati tõlkena <i>Defence Technical Information Center</i>Centeri poolt perioodilises väljaandes <i>USSR Report</i>.

*V. Rutgaiser, J. Sillaste, E. Truve. Privlekaja umeltsev // Pravda, 1. november 1983

2014. aastal moodustati [[Riigiarhiiv]]is Juhan Sillaste isikufond tähisega ERA.5106<br />.