Redaktsioon: 3. juuli 2018, kell 11:13 redigeeri Pyssikas (arutelu \| kaastöö) 36 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuli 2018, kell 16:56 redigeeri eemalda Pyssikas (arutelu \| kaastöö) 36 muudatust Sisulised täiendused Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Keeletoimetamine''' on [[tekst]]i [[toimetamine\|toimetamise]] osa, mis seisneb ~~teksti~~autori kirjutatud valmisteksti muutmises ~~põhiliselt~~ja ~~selle~~korrigeerimises selleks, et saavutada teksti [[õigekeelsus]]e, ~~ühemõttelisuse~~ühemõttelisus, ~~hõlpsa~~hõlbus ~~arusaadavuse~~arusaadavus, [[stiil\|stiililine]]~~ilise~~ ~~sobivuse~~sobivus, loogilisus ning selles esinevate [[termin]]ite ~~õigsuse~~ja andmete ~~saavutamiseks~~õigsus. Keeletoimetamisega tegelevad ~~sageli~~enamasti kutselised [[keeletoimetaja]]d, kes saavad vastava hariduse näiteks Tallinna või Tartu ülikoolist.▼ Keeletoimetamise piirid [[korrektuur]]i ja [[sisutoimetamine\|sisutoimetamise]] ning [[tõlketoimetamine\|tõlketoimetamise]] vahel on hägusad.▼ Keeletoimetajaid vajavad näiteks ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastused, tõlkebürood, ministeeriumid ja muud riigiasutused, aga ka teised ettevõtted, kes toodavad palju tekste. Ettevõtted kel oma keeletoimetajat pole, aga kes mõistavad korrektse keelekasutuse olulisust firma kuvandi loojana, ostavad teenust sisse vabakutselistelt või keeletoimetamisega tegelevatelt büroodelt. ▲Keeletoimetamisega tegelevad sageli kutselised [[keeletoimetaja]]d. ▲Keeletoimetamise piirid [[korrektuur]]i ja [[sisutoimetamine\|sisutoimetamise]] ning [[tõlketoimetamine\|tõlketoimetamise]] vahel on hägusad. Siiski mõistetakse korrektuuri all peamiselt kirjavigade ja kirjavahemärkide ning muude näpukate ja pisivigade parandamist juba keeleliselt toimetatud (sageli PDF või paberil) dokumendis. ~~Keeletoimetajaid vajavad näiteks ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastused, tõlkebürood, ministeeriumid ja muud riigiasutused.~~ Sisuline toimetamine aga tähendab tihti ka sõnastuse ja lausestuse muutmist ning võib-olla isegi lõikude või peatükkide ümber tõstmist. ~~Keeletoimetamist saab õppida Tallinna ja Tartu ülikoolis.~~ Loominguliste tekstide sisuline toimetamine eeldab tihedat koostööd autoriga ja muudatused viiakse sisse vaid autori nõusolekul. Seejuures ei pruugi autor üldse soovidagi kõikide vigade parandamist, sest need võivad olla osa tema stiilist. Näiteks Wimbergi "Maaraamatus" ei lennanud mitte "kärbsed", nagu õige oleks, vaid taotluslikult "kärpsed". Tõlketoimetamise puhul kasutatakse palju erinevaid [[Tõlkeabiprogramm\|tõlkeabiprogramme]] (CAT Tools), kus tekst on jaotatud lauseteks või väiksemateks osadeks, stringideks, ning korraga on näha nii lähtetekst kui ka sihtkeelde tõlgitud tekst, mida toimetaja omavahel võrdleb ja kuhu parandusi teeb. Tõlkeabiprogrammide suurim kasu seisneb tõlkemälus ja terminibaasides, mida programmid iga kliendi kohta eraldi talletavad, aga nad aitavad tuvastada ka erinevusi lähte- ja sihtkeele tühikukasutuses, kirjavahemärgistuses (punktuatsioonis), arvudes jm masinale arusaadavates üksustes. Üldiselt eristatakse keeletoimetamise puhul kolme tugevusastet, milles lepitakse töö tellijaga eelnevalt kokku ning sellest sõltub ka tulemuse kvaliteet ja hind: * Kerge toimetamine - parandatakse kirjavahemärgistus, õigekiri ja vaid väga häirivad stiilivead ning vale arusaamist soosiv sõnastus. * Keskmine toimetamine - sisaldab kerget toimetamist ja lisaks parandatakse sõnastust, lausestust, stiili jm, et tekst oleks ladus ja loogiline. * Tugev toimetamine - sisaldab kõike eelnevat ja lisaks tehakse fakti-, terminite, linkide ja viiteallikate kontroll. Tulemuseks on kõrgeima kvaliteediga ladus, loogiline ja kontrollitud andmetega tekst. Loomulikult saab tellijaga ka teisiti kokku leppida. Näiteks et soovitakse kerget toimetamist koos terminite ja viiteallikate kontrolliga. [[Kategooria:Keeleteadus]]

Keeletoimetamine: erinevus redaktsioonide vahel