Friedrich Nietzsche: erinevus redaktsioonide vahel

'''Friedrich Wilhelm Nietzsche''' ([[15. oktoober]] [[1844]] [[Röcken]] – [[25. august]] [[1900]] [[Weimar]]) oli saksa filosoof. Teda seostatakse [[anarhism]]i, [[nihilism]]i, [[voluntarism]]i ja [[irratsionalism]]iga.

[[1866]] siirdus Nietzsche pärast paari semestrit [[Bonni Ülikool]]i [[filosoofia]]teaduskonnas [[Leipzigi ülikool]]i õppima keeleteadust [[professor]] Ritschli juures. Seal haigestusnakatus Nietzsche samal aastal [[süüfilis]]se.

[[1870]] nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteeriasse ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.

[[1876]] sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner [[Bayreuth]]is süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja [[kristlus]]t taides, nagu see “[[Parsifal]]is” kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades [[elu]] ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt “pidumängu”, tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda. Nietzsche, “Ecce homo”: "''Mida ma Wagnerile eales ei andestanud? Seda, et ta saksluseni laskus, et ta riigisakslaseks hakkas… Niikaugele kui laotub Saksa, laostub ka [[kultuur]]. /---/ See, mis meid lähendab, nimelt kannatuste, ka teineteisele valmistatud kannatuste säärane sügavus, milleks selle sajandi inimesed ei ole suutelised olnud, hoiab meie nimed ikka ja igavesti koos; ja niisama kindlalt kui Wagner olen ka mina sakslaste jaoks vaid arusaamatus ning jään seda alati olema. /---/ Mis oli juhtunud? – Wagner oli [[saksa keel]]de tõlgitud! Wagneriaan oli Wagnerist jagu saanud! – [[Saksa kunst]]! Saksa meister! Saksa [[õlu]]! Meie teised, kes me liigagi hästi teadsime, ükspäinis millistele rafineeritud artistidele, ükspäinis millisele maitse[[kosmopolitism]]ile Wagneri kunst kõneleb, olime endast väljas, leides nüüd eest saksa “voorustega” ehitud Wagneri. /---/ Tõepoolest, ihukarvu püsti ajav seltskond! Nohl, Pohl, Kohl [kapsas, jama], kaale ja kapsaid ja graatsiat in infinitum [lõpmatuseni]! Kõik värdjad üheskoos, isegi [[antisemitism|antisemiit]] ei puudu. – Vaene Wagner! Kuhu ta oli sattunud! – Oleks veel, et sigade, aga ei, sakslaste sekka! Järelpõlvedele õpetuseks peaks nüüd ühest ehtsast bayreuthlasest topise tegema, veel parem, ta piiritusse pistma, sest spiritus’t [hing, vaim, piiritus] siin napib –, ja alla kirjutama: nii nägi välja “vaim”, millele rajati “Riik”.''"