Kohalik omavalitsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ materjal artiklist "Elanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises" |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
6. rida:
Kohaliku omavalitsuse teooriates on kohaliku omavalitsuse (KOV) mõiste kohta kaks mõneti vastanduvat lähenemist, ent kesksel kohal on küsimus kohaliku omavalitsuse ja riigi suhestumisest. Vaba kogukonna teooria tõstab esiplaanile demokraatia põhimõtte, kogukonna vabaduse ja õiguse iseseisvalt oma asju juhtida. Riikliku omavalitsuse teooria näeb kohalikku omavalitsust kui riigivalitsemise eriliiki, riikliku kohahalduse vormi, kus ülesannetel riiklik on olemus ja jaotus otstarbekuse alusel.
Tänapäeva õigussüsteemis nimetatud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva [https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv Eesti Vabariigi Põhiseaduse] puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees<ref
Ka [https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622 Euroopa kohaliku omavalitsuse harta] (EKOH) art 3, mis KOV mõistet sisustab, põimib need teooriad ühte. Artikkel 3 p 1 sätestab: “Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.”
13. rida:
KOV mõiste on selgesõnaliselt lahti kirjutatud [https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses] (KOKS). KOKS § 2 lg 1 sätestab: “Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.” KOKS § 2 lg 2 sätestab: “Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ning teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.”
Kohaliku omavalitsuse regulatsioon on sätestatud enamiku riikide põhiseadustes. Eesti põhiseaduses on kohalikul omavalitsusel eraldi alajaotus – XIV peatükk ning relevantseid norme leidub ka põhiseaduse teistes alajaotustes. Kohaliku omavalitsuse mõiste ise on Eesti põhiseaduses defineerimata<ref
Põhiseaduse järgi on KOV aluseks idee kogukonnast, kelle ülesandeks on lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kohalikes huvides (vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega) kogukonna elu<ref
== Omavalitsuse ajalugu Eestis ==
85. rida:
=== Kohustus anda informatsiooni oma tegevuse kohta ===
Kohalike omavalitsuste kohustus anda informatsiooni oma tegevuse kohta on üldiselt sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 44, mis sätestab, et kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. <ref
Põhiseaduse §-ga 44 antakse isikutele õigus juurde pääseda informatsioonile, mis omakorda tagab avaliku võimu läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning demokraatlikule riigikorraldusele iseloomuliku rahva valitsemises osalemise võimaluse. Ideaalis peaks selline avalikkusele võimaldatud kontrollifunktsioon aitama kaasa ka võimalikult efektiivselt ja õiguspäraselt toimiva võimuaparaadi saavutamisele.<ref
Avaliku teabe seaduse § 5 kohaselt on teabevaldajaks kohaliku omavalitsuse asutus.<ref
==== Teabeavaldaja kohustus avalikustada tema ülesannetega seotud teavet (teabe aktiivne pakkumine) ====
AvTS § 28 lg 1 p-d 1-32 sätestavad olemasoleva teabe, mida kohalikud omavalitsused kui teabevaldajad on kohustatud avalikustama. Sellise teabe alla kuuluvad näiteks<ref
==== Teabevaldaja kohustus avalikustada teabenõudja poolt esitatud avalduse alusel teavet (teabe passiivne pakkumine) ====
Teabenõudega saab kohaliku omavalitsuse asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis on olemas. Teabenõude esitamise vormi kohustuslikud andmed on reglementeeritud AvTS § 14 esimeses lõikes<ref
== Rahastamine ==
Kohaliku omavalitsuse (KOV) rahastamise korraldus lähtub [[kohaliku omavalitsuse finantsgarantii]] põhimõttest (PS<ref
=== Rahastamise põhimõtted ===
KOV rahastamise süsteem peab muu hulgas vastama alljärgnevatele tingimustele:<ref
*Linnadele ja valdadele eraldatavad rahalised vahendid peavad olema piisavad, seejuures peab tagatud olema nii seadusest tulenevate kui ka muude, seadusega sätestamata omavalitsuslike ülesannete piisav rahastus.
*Omavalitsuslike ülesannete täitmiseks eraldatav raha peab olema eristatav riiklike kohustuste täitmiseks eraldatavatest vahenditest. See võimaldab omavalitsusüksustel aru saada, millised vahendid on mõeldud kohaliku elu küsimuste üle otsustamiseks ja kohaliku elu korraldamiseks. See omakorda võimaldab otsustada, kuidas seda raha kasutada.
111. rida:
*Linnadel ja valdadel on õigus iseseisvalt otsustada võlakohustuste võtmise üle.
Riigikontroll on leidnud, et lisaks peab rahastamise süsteem olema järjepidev ega tohi omavalitsuste jaoks ootamatult ja põhjuseta senisest ebasoodsamaks muutuda.<ref
Kui omavalitsuslike ülesannete rahastatus langeb mõnes omavalitsusüksuses allapoole minimaalselt vajalikku taset, saab omavalitsusüksus ühe võimalusena esitada riigile taotluse, et talle eraldataks lisaraha. Juhul, kui taotlus jääb rahuldamata, on omavalitsusüksusel võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse (HKMS<ref
=== Tulude allikad ===
Omavalitsuste tulud tulevad eri allikatest<ref name="X8pEO" />:
Omavalitsuste tulud tulevad eri allikatest<ref>Riigikontroll. Kohalike omavalitsuste rahastamine. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule. Tallinn: 31.03.2017, lk 8; võrgus: http://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2423&FileId=13953 (08.12.2017).</ref>:▼
*toetused riigieelarvest (toetus- ja tasandusfond ning muud toetused);
*maksutulud (üksikisiku tulumaks, maamaks, kohalikud maksud);
122. rida:
*muud tulud (keskkonnatasud, vara müük jm).
Riigieelarve seos [[omavalitsusüksuste eelarve|omavalitsusüksuste eelarvetega]] on sätestatud RES-i<ref
=== Kohaliku omavalitsuse rahastamisega seotud teooriaid ===
KOV rahastamissüsteemi käsitlusega on seotud ka avaliku sektori ökonoomikast tuntud fiskaalse föderalismi (ingl k fiscal federalism) ja fiskaalse võrdsustamise (ingl k fiscal equalization) teooriad.
'''Fiskaalne föderalism'''<ref
'''Fiskaalseks võrdsustamiseks'''<ref
== Eelarve ==
[[File:Joonis 1.png|thumb|Joonis 1. Kohalike omavalitsuste tulude struktuur 2013; allikas Rahandusministeerium, (A. Annok joonis)]]
[[File:Teine joonis.png|thumb|Joonis 2. Kohalike omavalitsuste kulude struktuur 2013; allikas Rahandusministeerium, (A. Annok joonis)]]
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 157 lg 1 sätestab, et kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse eelarve on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt iga aasta kohta vastu võetud määrus (statuut), mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kõik tulud ja kulud.<ref
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi: KOFS) tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed, finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse ning raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse põhimõtted.<ref
Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve on iseseisev, mis tähendab, et valla- ja linnaeelarve on riigieelarvest lahutatud ning olles nii osa avaliku sektori eelarvest, kuid ei moodusta seejuures osa riigieelarvest. Kui riigieelarve ehk riigi kõigi tulude ja kulude eelarve võtab iga aasta kohta seadusena vastu Riigikogu, siis kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve võtab vastu volikogu ning selle tulud ja kulud ei ole osaks vastavalt riigieelarve tuludest ja kuludest.<ref name="CmliQ">Olle, lk 206.</ref>
Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt on vallad ja linnad oma tegevuses iseseisvad ning eelarve kujundamise näol on tegemist enesekorraldusõiguse avaldumisega. Kohalikud omavalitsused võivad oma rahalisi vahendeid enda volituste piires vabalt kasutada.<ref
Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarve tuleb vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest. Eelarve eelnõule lisatakse ka seletuskiri selleks vajalike selgituste ja põhjendustega. Kui on moodustatud osavald- või linnaosakogu, siis esitatakse eelarve ka neile oma arvamuse lisamiseks. Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valla- või linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega, mille volikogu võtab vastu määrusena. Lisaeelarve eelnõu koostab valla- või linnavalitsus ja esitab selle volikogule koos seletuskirjas toodud põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.<ref>KOFS § 26 lg 1</ref>
Kohaliku omavalitsuse eelarve vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.<ref>KOKS § 45 lg 5</ref> Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.<ref>KOFS § 23 lg 2.</ref> Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel koos eelarve menetlemist käsitlevate volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollidega.<ref>KOFS § 23 lg 3.</ref>
143. rida:
===Eelarve kujunemine===
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 9 tulenevad kohaliku omavalitsuse rahastamise alused, mille tulemusena peab kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteem tagama omavalitsuse tervikliku ja kooskõlalise toimimise.
Eesti kohalike omavalitsuste eelarvete osakaal avalikus sektoris on 25%.<ref
*Eelarve täielikkuse printsiip – eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud
*Selguse printsiip – nõuab tulude ja kulude niisugust rühmitamist, et kõikide eelarve tulude ja kulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratud
150. rida:
*Eelnevuse printsiip – eelarve hõlmab kindla perioodi tulusid ja kulusid, seepärast peab ta olema valmis õigeks ajaks, s.t eelarveperioodi alguseks
*Spetsialiseerituse printsiip – kvalitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et kulutada võib ainult nendeks otstarveteks, mis eelarves on ette nähtud ja kvantitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et kulutada tohib maksimaalselt niisuguses summas, nagu näeb seda ette eelarve, seega plaanivälised ja üleplaanilised kulud on keelatud
*Avalikkuse printsiip – nõuab, et kõik eelarvemenetluse etapid oleksid avalikustatud sel määral, et iga kodanik võib saada ülevaate finantspoliitikast.<ref
===Arengukava ja eelarvestrateegia===
Vallal ja linnal peab olema koos eelarvega ka arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.<ref>KOKS § 37 lg 1.</ref> Arengukavas esitatakse valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused, probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes, tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.<ref
===Kaasav eelarve===
Kaasava eelarve koostamine on kodanikuvõimu arutlus- ja otsustusprotsess, mis on üks osalus-demokraatia avaldumisvorme. Kaasavas eelarvemenetluses otsustavad kindla piirkonna elanikud, kuidas kasutada osa omavalitsuse või muu institutsiooni eelarvest. Eelarve kulude poole arutelul osalemine võimaldab kodanikel avalikke kulutusi leida, arutada ja tähtsuse järjekorda seada ning annab neile võimaluse teha rahakulutuse kohta otsustusi. Kui eelarve kulude arutellu kaasamist võetakse tõsiselt ja see toetub vastastikusele usaldusele, võidavad sellest nii kohalik omavalitsus kui ka kodanikud. Mõnel juhul on kaasav eelarve tõstnud isegi inimeste maksukuulekust.
Eestis võttis kaasava eelarvemenetluse esimesena suuremal määral kasutusele Tartu linn 2013. aastal, eraldades kaasava eelarve tarbeks 1% linna investeeringuist ehk 140 000 eurot.<ref
== Elanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises ==
[[Kohalik omavalitsus|Kohalikele omavalitsustele]] on seadusega tehtud ülesandeks korraldada kohalikku elu elanikkonna huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Oma eesmärkide saavutamiseks lubab seadus anda kohalikele elanikele õiguse osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel ehk olla kaasatud otsustusprotsessi. Tänapäeval peetakse kodanike kaasamist demokraatliku ühiskonna väga tähtsaks instrumendiks. <ref
Elanike kaasamise põhimõte tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p-st 4, mille kohaselt on valla- ja linnaelanikel õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel.<ref
=== Võimalused kohaliku omavalitsuse töös osalemiseks ===
Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huviliste kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Arengukava eelnõuga saab tutvuda vähemalt kolm nädalat. Arengukava avaldatakse pärast vastuvõtmist valla- või linnavalitsuse veebilehel.<ref
Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes kohaliku omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul [[Kohaliku omavalitsuse volikogu|volikogule]] lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses (KOKS § 32).
172. rida:
==== Volikogu valimine ====
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle [[Rahvastikuregister|rahvastikuregistrisse]] kantud elukoht asub vastavas vallas või linnas. Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada, kuid ei saa volikokku kandideerida.<ref
Edasise kohaliku omavalitsuse volikogu tegevuse kohta peab info olema elanikkonnale internetist kergesti kättesaadav ning elanikkonnale peavad veebis olema loodud võimalused osaleda kohaliku võimu teostamisel. Kohalike omavalitsuste internetipõhine infosüsteem VOLIS võimaldab avalikkusel lugeda kohaliku omavalitsuse istungite materjale ja jälgida volikogu istungil toimuvat üle interneti, samuti olla kaasatud volikogu ja valitsuse otsustusprotsessidesse läbi erinevate e-kaasamise kanalite.<ref
==== Kaasav eelarve ====
[[Kaasav eelarvemenetlus|Kaasava eelarve]] mõte on eraldada mingi osa omavalitsuse eelarvest, et selle kasutamine kohalikule kogukonnale otsustamiseks anda. Esimesena võttis kaasava eelarve meetodi Eestis kasutusele Tartu linn 2013. aastal. Tartu linna eeskujul võtsid kaasava eelarve kasutusele ka Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Elva, Kuressaare, Jõgeva, Rapla, Tapa, Kose, Türi, Lüganuse jt. Kaasav eelarve toimub kindla eelarvemenetluse järgi.<ref
=== Kaasamise hea tava ===
Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 2011. aasta istungil „Kaasamise hea tava". [[Kaasamine|Kaasamise]] hea tava eesmärk on anda selgemad juhised kaasamise planeerimise ja korraldamise kohta ning ühtlustada valitsusasutuste kaasamispraktika kvaliteeti. Kaasamise laiem eesmärk on suurendada otsuste tegemise läbipaistvust ja valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. Dokumendis on sõnastatud juhised huvirühmade vastavaks teavitamiseks ja avaliku konsulteerimise korraldamiseks.
Kaasamise head tava rakendatakse poliitikaalgatuste ettevalmistamise käigus, milleks võivad olla nii [[Riigikogu]], valitsuse kui ka ministri õigusakti eelnõu ettevalmistamine, samuti arengukava ettevalmistamine, aga ka muud liiki poliitikaalgatused.<ref
==Vaata ka==
203. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name="7EgFR">http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=170</ref>
<ref name="ixGdd">https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/pohiseaduse_14._peatukk._kohalik_mavalitsus.pdf</ref>
<ref name="7KrVS">RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 35</ref>
<ref name="NmwFd">Eesti Vabariigi Põhiseaduse §§ 14 ja 26, § 28 lg 3, § 30 lg 1, § 32 lg 3, § 37 lg-d 1 ja 2, § 42, § 44 lg-d 2 ja 3, § 45 lg 1, § 46 ja 51, § 52 lg-d 1 ja 2, § 65 p 16, § 104 lg 2 p 4, § 133 p 3, § 139 lg 1, § 142 lg 1, §-d 143 ja 154–160</ref>
<ref name="Q4gi2">§ 79 lg-s 5, §-s 131 ja § 156 lg-s 2 nimetatakse volikogu e KOV esinduskogu; PSRS § 6 lg-s 1 nimetatakse KOV organit</ref>
<ref name="J7VgD">Eesti Vabariigi Põhiseadus kommenteeritud väljaanne, XIV ptk. 2017. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=170, 30.11.17</ref>
<ref name="g9T26">Eesti Vabariigi Põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2</ref>
<ref name="pNSxI">Avaliku teabe seadus. – RT I, 04.07.2017, 11.</ref>
<ref name="hW28Z">Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 44. Kättesaadav: <nowiki>http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=44</nowiki>, 16.05.2018.</ref>
<ref name="610kg">Avaliku teabe seaduse eelnõu seletuskiri.</ref>
<ref name="Warc6">RKPJK 3-4-1-1-09.</ref>
<ref name="Q4LWW">https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika</ref>
<ref name="MkSqk">Näiteks: Tartu Valla 2017. aasta eelarve <nowiki>http://www.tartuvv.ee/documents/juhtimine/eelarve/2017/Lisa_1_Tartu_valla_2017_aasta_eelarve.pdf</nowiki></ref>
<ref name="7Q6De"><nowiki>http://www.aki.ee/et/avalik-teave/mis-teabenoue</nowiki> 16.05.2018.</ref>
<ref name="ydHTP">Eesti Vabariigi põhiseadus (vastu võetud 28.06.1992), võrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv (08.12.2017).</ref>
<ref name="zgWME">Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (vastu võetud 14.10.1985), võrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622?leiaKehtiv (08.12.2017)</ref>
<ref name="Y7pCW">Olle, V.; Allmann, A.; Kolk, T.; Liventaal, J., Madise. Ü. Põhiseaduse XIV peatüki kommentaar, komm 5.2.3. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017; võrgus: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=170 (08.12.2017).</ref>
<ref name="oM7CO">RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 61.</ref>
<ref name="JPRzQ">RKÜKo 19.04.2004, 3-4-1-46-03, p 21.</ref>
<ref name="wQS37">RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09.</ref>
▲
<ref name="qcBvV">Halduskohtumenetluse seadustik (vastu võetud 27.01.2011), võrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017006?leiaKehtiv (08.12.2017).</ref>
<ref name="d5qE6">RKPJKo 14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 92; vt ka Olle, V.; Allmann, A.; Kolk, T.; Liventaal, J., Madise. Ü. Põhiseaduse XIV peatüki kommentaar, komm 5.2.5.3., loetelupunkt 4. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017; võrgus: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=170 (08.12.2017).</ref>
<ref name="riZZw">Riigieelarve seadus (vastu võetud 19.02.2014), võrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017037?leiaKehtiv (08.12.2017).</ref>
<ref name="admpv">2017. aasta riigieelarve seadus (vastu võetud 19.12.2016), võrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122016021?leiaKehtiv (08.12.2017).</ref>
<ref name="TBq1O">Rahandusministeeriumi koduleht: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov/finantseerimine (08.12.2017).</ref>
<ref name="0D4lJ">Riigiraha: http://riigiraha.fin.ee/geoqlik/proxy/QvAJAXZfc/opendoc.htm?document=Riigiraha.qvw&host=local&anonymous=true/ (08.12.2017).</ref>
<ref name="tk7DG">Hindriks, J.; Myles, G. Intermediate Public Economics. Ch. 17: Fiscal Federalism. MIT Press, 2006, lk 453–472.</ref>
<ref name="DUjsF">Blöchliger, H.; Charbit, C. Fiscal Equalisation. OECD Economic Studies No. 44, 2008/1; võrgus: https://www.oecd.org/eco/growth/42506135.pdf (08.12.2017).</ref>
<ref name="0Kjsp">V. Olle. Kohaliku omavalitsuse õigus I osa. Tallinn: Juura 2014</ref>
<ref name="r2SL0">V. Olle, A. Almann, T. Kolk, J. Liventaal, Ü. Madise. Põhiseaduse § 157 kommentaar, komm 1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017</ref>
<ref name="J1hZ0">Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Vastu võetud 16.09.2010, RT I 2010, 72, 543. Jõustumine 01.01.2011</ref>
<ref name="ElsuF">Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond. Kohalik omavalitsus Eestis. Siseministeerium, 2008</ref>
<ref name="2HtKH">OÜ Cumulus Consulting. KOV rahastamismudelite (sh maksukorralduse) mõju kohaliku omavalitsuse poolsele ettevõtluskeskkonna arendamisele. Eksperthinnang Siseministeeriumile. 2014, lk 7.</ref>
<ref name="EiRfk">A. Annok. Tartu linna eelarve ja selle jätkusuutlikkus. Bakalaureuse töö. Tartu 2015</ref>
<ref name="oUXzj">Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kord § 1 lg 2</ref>
<ref name="HSven">Indrek Mustimets. Kaasava eelarve abil linna parema mõistmiseni. Riigikogu Toimetised, nr 29, 2014</ref>
<ref name="wknmF">Ivanova, N. (2017). Kohaliku omavalitsuse jõukuse ja kodanike aktiivsuse vastastikune mõju kaasava eelarve näitel. Lõputöö. Tartu Ülikooli Narva Kolledž, ühiskonnateaduste osakond.</ref>
<ref name="HgHjs">Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, RT I, 04.07.2017, 22.</ref>
<ref name="9BPMx">Eesti Vabariigi põhiseadus, RT I, 15.05.2015, 2.</ref>
<ref name="i7Tvr">Noortekogud ja noortevolikogud Eestis. Mis on kohalik omavalitsus? Arvutivõrgus: https://noortekogud.wordpress.com/2013/07/20/mis-on-kohalik-omavalitsus/ (28.04.2018).</ref>
<ref name="kWZDr">Eesti. Kodakondsus ja dokumendid. Valimised. Arvutivõrgus: https://www.eesti.ee/et/kodakondsus-ja-dokumendid/kodakondsus/valimised/ (26.04.2018).</ref>
<ref name="Cn5OO">Kohalik omavalitsus. Volikogu infosüsteem. Arvutivõrgus: http://kov.riik.ee/volikogu-infosusteem/ (30.04.2018).</ref>
<ref name="v4oyu">Vt ka: https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimistulemuste-kindlakstegemine-kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimistel (01.05.2018).</ref>
<ref name="tRANp">Tartu. Kaasav eelarve. Arvutivõrgus: http://tartu.ee/et/kaasav-eelarve (30.04.2018).</ref>
<ref name="44EMA">Riigikantselei. Valitsuse toetamine. Kaasamine. Arvutivõrgus: https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/kaasamine (30.04.2018).</ref>
}}
==Välislingid==
| |||