Näivtakistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
+ materjal artiklist "Komplekstakistus" |
||
36. rida:
Impedantsi pöördsuurus on [[kompleksjuhtivus]] ''<u>Y</u>''=1/''<u>Z</u>'' .
Impedantsile vastav [[aseskeem]] on takistuse ''R'' ja mahtuvuse ''C'' või induktiivsuse ''L'' järjestikühendus. Mahtuvus ''C'' või induktiivsus ''L'' on leitav imaginaarosa kui [[reaktiivtakistus]]
Kõige tuntum komplekstakistuse liik on [[elektriline takistus]] perioodilise siinuselise [[vahelduvvool]]u jaoks ehk vahelduvvoolutakistus ehk elektriline [[impedants]] Ż=R+jX. Siin R esitab takistuse reaalosa, mis vastab [[aktiivtakistus]]ele ja X esitab imaginaarosa, mis vastab [[reaktiivtakistus]]ele, mis võib olla kas [[Mahtuvustakistus|mahtuvuslik]] või [[Induktiivtakistus|induktiivne]]. Siinjuures on aktiivtakistus R ja reaktiivtakistus jX ühendatud omavahel [[Järjestikühendus|järjestik]]ku.
Komplekstakistuse pöördsuurus on [[kompleksjuhtivus]] Ý=G+jB=1/Ż. Kompleksjuhtivuse puhul on reaalosa ehk [[aktiivjuhtivus]] G ja imaginaarosa ehk [[reaktiivjuhtivus]] ühendatud omavahel paralleelselt.
Kui kogujuhtivuse ja kogutakistuse vahel kehtib seos Ý=1/Ż, seda ka moodulite jaoks Y=1/Z, siis reaalosa ja imaginaarosa jaoks lihtne pöördseos ei kehti, sest aktiiv- ja reaktiivtakistuslike osade ühendusviisid on impedantsi ja juhtivuse puhul erinevad (impedantsi puhul järjestikune ja kompleksjuhtivuse korral paralleelne).
Reaalsete objektide kui [[kaksklemm]]ide jaoks on R ja X arvulised väärtused sagedusest sõltuvad. Ainult kõige lihtsama kahekomponendilise järjestik[[aseskeem]]i puhul R ja paralleelaseskeemi puhul G ei ole sagedussõltuvad. Kuid enamikel juhtudel kahekomponendiline aseskeem ei kirjelda objekti elektrilisi omadusi piisavalt täpselt ja kasutusel on kolme või enama komponendiga aseskeemid. Näiteks induktiivpooli aseskeem sisaldab peale järjestikku ühendatud induktiivsuse L ja pooli traadi aktiivtakistuse r kolmanda komponendina veel konstruktiivset paralleelset mahtuvust Cp.
Väga keerukateks kujunevad bioloogiliste objektide elektrilise impedantsi ehk [[Elektriline bioimpedants|elektrilise bioimpedantsi]] [[aseskeem]]id.
Keerukad on aseskeemid ka elektrokeemiliste objektide impedantsi ehk [[Elektrokeemiline impedants|elektrokeemilise impedantsi]] puhul, kus tihti lisanduvad objekti aseskeemile veel mõõtmise teostamiseks vajalike [[elektroodid]]e aseskeemid, mille olemasolu impedantsi mõõtmise tulemuste interpreteerimisel tihti ei saa ignoreerida.
Komplekstakistuse parameetrite mõõtmiseks kasutatakse [[komplekstakistuse mõõtur]]eid.
== Vaata ka ==
* [[Aktiivtakistus]]
| |||