Redaktsioon: 1. juuli 2018, kell 19:27 redigeeri 90.191.134.124 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuli 2018, kell 06:46 redigeeri eemalda 90.191.134.124 (arutelu) →‎Eesti asundused Tšerkessias Uuem muudatus →
60. rida: Protsessi kiirendamiseks pakkus Aleksander II asunikele rahalisi hüvitisi ja mitmesuguseid privileege. 1861. aasta kevadest kuni 1861 aastani moodustati 35 kasaka [[staniitsat]], milles oli 5480 uusasukate perekonda. Teiste seas asusid hilisematel aastatel kunagisele Tšerkessia aladele elama ka Eestist väljarännanud, rajades sinna omad külad. Üheks selliseks külaks ~~oli~~on [[Eesti Aiake]] [[Punase Lageda]] alevis, mille nimi ühe legendi kohaselt tulebki tšerkesside genotsiidist (st. "punane=verine").<ref>Herkel, Andres. "Tšerkessi genotsiid ja Sotši olümpia". Diplomaatia nr. 7/8, lk. 8-9, august 2010. Kasutatud 23. mai 2013</ref>. Enamus Kaukaasia eesti külasid paiknes Abhaasias, kus elas peamiselt tšerkesside vennasrahvas abhaasid. Riigikogu liikme [[Eerik-Niiles Kross]]i sõnul lasub Eestil tšerkesside ees teatav [[auvõlg]], sest Eesti asunikud Musta mere ääres asustati just tšerkesside maale. [[Artur Talvik]] on teinud ettepaneku, et Eesti võiks Süüria põgeneikelaagritest vastu võtta sealseid Tšerkesse, et vähendada oma auvõlga.<ref>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/</ref>

Tšerkesside genotsiid: erinevus redaktsioonide vahel