Diood: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
3. rida:
==Ajalugu==
Elektronlampi ja pooljuhtdioodi arendati paralleelselt. Elektronlampdioodi põhimõtte avastas [[Frederick Guthrie]] 1873. aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane [[Ferdinand Braun]] pooljuhtdioodide tööpõhimõtte.
[[Pilt:Diode_vacuum_tube.png|pisi|
[[Thomas Alva Edison]] taasavastas 13. veebruaril 1880 elektronlampdioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883. aastal (U.S. Patent 307,031), kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899. aastal. Sir [[Jagdish Bose]] jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina.
Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitas umbes 1900. aastal [[Greenleaf Whittier Pickard]]. Inglismaal patenteeris elektronlampdioodi [[John Ambrose Fleming]] ([Marconi Company teaduslik nõunik ja endine Edisoni töötaja) 16. novembril 1904. Pickard sai patendi oma pooljuhtdetektorile 20. novembril 1906 (U.S. Patent 836,531).
Avastuste tegemise ajal kutsuti selliseid seadiseid ka
[[Pilt:Vacuum diode.svg|pisi|150px|Vaakumdioodi tingmärk]]
==Elektronlampdiood==
Lampdiood koosneb õhutühjas klaaskestas asetsevast kahest elektroodist: anoodist ja
Töötamisel lastakse vool läbi [[nikroom]]
{|class="wikitable" style="float: right"
|[[Pilt:Symbol Diode.svg|100px]]||[[Pilt:Diode symbol.svg|130px]]
31. rida ⟶ 33. rida:
=== Pinge-voolu karakteristik ===
Pooljuhtdioodi käitumise vooluringis määrab selle pinge-voolu karakteristik, millel saab eraldada kolme tööpiirkonda.
[[pilt:Kennlinie Diode 1N914.svg|pisi|Dioodi 1N914 pinge-voolu tunnusjoon
Väga kõrgel vastupingel, mis ületab dioodile lubatavat suurimat vastupinget ''U''<sub>BR</sub>, toimub siirde läbilöök. Sellega kaasnev voolu järsk tugevnemine, mis rikub siirde.
38. rida ⟶ 40. rida:
Kolmas piirkond on pärisuunaline, kus pärivool on kuni lävipingeni ''U''<sub>S</sub> nõrk. Ränidioodil algab alates päripingest 0,6–0,7 volti voolu eksponentsiaalne tugevnemine. Lävipinge on germaaniumdioodidel 0,25–0,3 V ning [[Schottky diood]]idel kuni 0,2 V, kuid näiteks [[valgusdiood]]idel isegi 1,4 V või 4,0 V.
Pärivoolu suurenedes
===Vastutakistuse taastumine siirdes===
|