Krimmi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Vene-Türgi sõjad |
||
32. rida:
'''Krimmi sõda''' ([[Venemaa]]l ka Idasõda ehk ''Восточная война'', [[türgi keel]]es ''Kırım Savaşı'') ehk '''Kümnes Vene-Türgi sõda''' oli oktoobrist [[1853]] kuni veebruarini [[1856]] kestnud sõda, mille [[Venemaa keisririik]] kaotas [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]], [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Sardiinia kuningriik|Piemonte-Sardiinia]] liidule. Ka neutraalseks jäänud [[Austria keisririik]] etendas sõjas olulist osa.
Sõja ajend oli [[kristlased|kristlaste]] õiguslik olukord toona Osmanitele kuulunud [[Püha maa|Pühal maal]]. Prantsusmaa toetas [[katoliiklus|katoliiklasi]], Venemaa [[õigeusk|õigeusklikke]]. Pikas perspektiivis olid põhjused Osmanite riigi nõrgenemine ning Prantsusmaa ja Suurbritannia soovimatus teha Venemaale rohkem järeleandmisi. Krimmi sõda kuulub pikka [[Vene-Türgi
Suurem osa relvakonfliktidest kulges [[Must meri|Mustal merel]] ja [[Krimmi poolsaar]]el, kuid väiksemaid lahingutegevusi toimus ka [[Läänemeri|Läänemerel]], [[Anatoolia]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Valge meri|Valgel merel]] ja [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]]. 1853. aastal alustasid Venemaa ja Osmanite riik sõda Venemaa rolli pärast [[õigeusk]]like eestkostjana ning Venemaa purustas [[Sinope]]s Osmanite laevastiku. 1854. aastal astusid sõtta Prantsusmaa ja Suurbritannia, püüdes peatada Venemaa pealetungi. Vene kindluslinn [[Sevastoopol]] pidas piiramisele vastu enam kui aasta. Pärast Sevastoopoli langemist algasid rahuläbirääkimised ning [[Pariisi rahu (1856)|rahu]] sõlmiti 1856. aasta märtsis [[Pariis]]is.
| |||