Memuaarid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Raamatusari jutumärkidesse |
P Vene-Türgi sõda (1877–1878) |
||
3. rida:
Lähedaseks žanriks on [[autobiograafia]], kuid selles on kirjelduse keskmes autori enda elukäik, mitte niivõrd nähtud sündmused.
Eesti memuaarižanri algeid on nähtud juba [[Kristjan Jaak Peterson]]i Päevaraamatus (avaldatud [[1922]]), esimene puhtakujuline memuaariraamat on [[Peeter Jakobson]]i "Minu sõjamälestused" (1901) [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast]]. Eesti kunstiväärtusliku memuaarikirjanduse algatajad on [[August Kitzberg]] ("Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused", I–II, [[1924]]–[[1925]]) ja [[Anton Jürgenstein]] ("Minu mälestused", I–II, [[1926]]–[[1927]]). Tuntumaid memuaarikirjanikke on [[Karl August Hindrey]], [[Oskar Luts]], [[Friedebert Tuglas]], [[Johannes Semper]], [[Artur Adson]], [[Jaan Lattik]], [[Johan Kõpp]], [[Ilmar Talve]], [[Jaan Kross]], [[Madis Kõiv]], [[Heino Kiik]], [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Hellar Grabbi]], [[Mihkel Mutt]].
Aastatel [[2010]]–[[2011]] ilmus raamatusari "[[Eesti mälu]]", mis sisaldab 50 teost eesti memuaristika paremikust.
| |||