Kääritamine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kääritamine''' ehk '''fermentatsioon toiduainete töötlemises''' on protsess [[toiduaine]]te töötlemises, mille käigus muudetakse anaeroobsetes tingimustes [[Süsivesik|süsivesinikud]] alkoholiks[[alkohol]]iks või orgaanilisteks hapeteks kasutades mikroorganisme, st. [[pärmseened|pärme]] või [[bakterid|baktereid]]. [[Käärimine|Kääritamine]] eeldab mikroorganismide tegutsemist. Kääritamist ja sellega seotud protsesse uurivat teadusharu nimetatakse sümoloogiaks[[sümoloogia]]ks, millele pani aluse [[Louis Pasteur|Louis Pasteur]].

Kääritamise mõiste tähendab suhkrute muutumisest etanooliks, mida kasutatakse selliste alkohoolsete jookide valmistamisel nagu [[vein]], [[õlu]] ja [[siider]]. Sarnased protsessid leiavad aset ka leiva „kergitamisel“, kus CO2CO₂ vabaneb pärmi toimel, ja hapendatud toiduainete säilitamisel piimhappe bakterite[[piimhappebakterid|piimhappebakterite]] toimel nagu näiteks [[hapukapsas]] ja [[jogurt]]is. Teised laialdaselt tarbitavad fermenteeritud baastoiduained on näiteks [[äädikas]], [[oliivid]] ja [[juust]]. Asukohapõhiselt võivad nendeks olla veel oad, juurviljad, puuviljad, mesi, piimatooted, kala, liha ja jogurtistee.

Looduslik käärimine on toimunud juba enne meie aega ning kääritamisprotsessi on inimesed juba ammustest aegadest ära kasutanud. Kõige varajasem kääritatud arheoloogiline leid on alkohoolne jook, mis on dateeritud 7000 kuni 6000 eKr. noorema kiviaja [[Hiina|Hiina]] külast nimega Jiahu. Selleks kasutati kas marju, riisi või mett. Veinitegu on pärit aastast 6000 eKr. Gruusiast. [[Pennsylvania Ülikool|Pennsylvania Ülikoolis]] on väljapanekul 7000 aasta vanused veinikannude killud, mis kaevati üles [[Iraan|Iraanist]]. On ka tõendeid, et alkohoolseid jooke fermenteeriti juba [[Babüloonia|Babüloonias]], [[Vana-Egiptus|Vanas-Egiptuses]] ja Sudaanis. <ref>{{Netiviide|URL=https://web.archive.org/web/20070119162605/http://www.fao.org/docrep/x0560e/x0560e05.htm|Pealkiri=Fermented fruits and vegetables|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>