Plasma: erinevus redaktsioonide vahel

Plasmaolek on energeetiliselt kõige kõrgem aine olek, st isoleeritud süsteemi koguenergia on kõige suurem, kui antud süsteem on plasmaolekus (Joonis 1). Sama järeldub [[faasisiire]]teks vaja minevatest või nendel eralduvatest energiahulkadest. Näiteks argooni [[sulamissoojus]] on 1,18 kJ/mol, [[aurustumissoojus]] 6,43 kJ/mol ja ionisatsioonienergia 1520 kJ/mol (ühekordsel ionisatsioonil), seega 1 mooli argooni tahkest olekust vedelasse viimiseks kulub ligikaudu 1300 korda vähem energiat kui sama koguse gaasilise argooni viimiseks plasmaolekusse. Kuna plasma tekitamiseks kulub suhteliselt palju energiat, on plasmaolekus ainet maapealsetes tingimustes suhteliselt vähe. Ometi on terve universumi lõikes plasma kõige levinuimaks agregaatolekuks. See on võimalik mitmel põhjusel. Tähtedes tagab kõrge temperatuur pideva [[fusioon]]i toimumise ja tähe suurest massist tingitud [[gravitatsioon]] kõrge [[rõhk|rõhu]], mistõttu on aine tähtedes plasmaolekus. Teisalt moodustab tähtede ja galaktikate vaheline keskkond universumist väga suure osa ning on väga hõre, mistõttu ei ole ioniseeritud osakestel võimalik kergesti [[aineosakeste rekombinatsioon|rekombineeruda]].