Pooljuht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P aineosakeste rekombinatsioon |
|||
15. rida:
Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga, sest kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa üks vaba elektron ja auk. Niisuguse puhtpooljuhi elektrijuhtivus – omajuhtivus – on madalal temperatuuril lähedane dielektriku omale. Temperatuuri tõustes kasvab vabade elektronide hulk kiiresti ja vastavalt väheneb pooljuhi eritakistus.
Kristallivõres oleva augu võib täita teisest kovalentsidemest eraldunud elektron; seda nähtust nimetatakse elektroni ja augu [[aineosakeste rekombinatsioon|rekombinatsioon]]iks. Seega põhjustab elektronide üleminek ühest sidemest teise aukude vastassuunalise liikumise.
Enamiku [[pooljuhtseadis]]te talitluseks on vaja, et pooljuhi ühes piirkonnas oleksid ülekaalus vabad elektronid, teises, vahetult kõrvalasuvas piirkonnas augud. Sellise olukorra saab luua sobiva lisandaine aatomite manustamise teel pooljuhi kristallivõresse. Lisandaine sisseviimist nimetatakse legeerimiseks (nagu [[metallurgia]]ski); harvem kasutatakse selles tähenduses terminit doteerimine (saksa k ''Dotierung'') või dopeerimine (inglise k ''doping'').
| |||