Safran: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Pigment (bioloogia) |
||
8. rida:
Safrani kõrge hind on tingitud sellest, et [[Põllumajandus|põllumajanduslik]] tootmine on keeruline ning aeganõudev käsitsitöö, mis põhineb farmerite iidsetel traditsioonidel. Saak koristatakse paari nädala jooksul päikesetõusul, kui õied on avanenud. Vürtsi saamiseks kasutatakse kogu taimest ära vaid kolm emakasuuet. Eraldatud emakasuudmed kuivatatakse 15 minuti jooksul 45–50 kraadi juures.<ref name="Kafi">Kafi, M.; Koocheki, A.; Rashed, M. H.; Nassiri, M., eds. (2006). Saffron (Crocus sativus) Production and Processing (1st ed.). Science Publishers. ISBN 978-1-57808-427-2.</ref> Ühe kilogrammi safrani saamiseks läheb vaja 80 000–150 000 õit.
Kuivatatud safran koosneb 12% [[Vesi|veest]], 65% [[Süsivesik|süsivesikutest]], 6% [[Rasvad|rasvast]] ja 11% [[Valgud|proteiinist]]. Safranis on esindatud paljud [[vitamiinid]] ja [[Mineraal|mineraalid]], selles leidub hulgaliselt [[Eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]]. Puhas safran on kibevürtsika maitsega ja iseloomuliku lõhnaga. Safrani mõru maitse tuleneb erinevatest eeterlikest õlidest ning [[Keemiline ühend|keemilisest ühendist]] [[pikrokrotsiin|pikrokrotsiinist]]. Safrani kuldkollane värvus pärineb [[Pigment (bioloogia)|pigmendist]] [[krotsiin]]. Tema lõhn tuleneb pikrokrotsiini laguproduktist [[Safranaal|safranaalist]].<ref name="Kafi" />
=== Kasutamine ===
| |||