Redaktsioon: 25. juuni 2017, kell 16:17 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 378 muudatust P enamike > enamiku Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. juuni 2018, kell 10:32 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P Pigment (bioloogia) Uuem muudatus →
25. rida: ==Struktuur== Nagu nimigi ütleb, on verevärvnik ka [[pigment (bioloogia)\|pigment]], mis annab [[erütrotsüüt\|erütrotsüüdile]] iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria\|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid\|porfüriini]] rühma) keskel asub [[raud\|raua]] aatom. Kui raua kahe[[valents\|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul [[hapnik]]u ja [[süsihappegaas]]i molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne – valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele, kas ja mitu hapniku molekuli on hemoglobiiniga liitunud. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus [[Valgus (kirjastus)\|Valgus]]</ref>

Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel