Ivan Fedjuninski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
| Pilt =
| Pildisuurus =
| Pildi info =
| Nimi =
| Täisnimi = Ivan Fedjuninski
| Hüüdnimi =
| Sünninimi =
| Sünniaeg = [[30. juuli]] [[1900]]
| Sünnikoht = [[Toboli kubermang]], [[Venemaa keisririik]]
| Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1977]]
| Surmakoht = [[Moskva]], [[NSV Liit]]
| Truudusvanded =
| Teenistused = [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]]
| Teenistusaeg =
| Auaste = [[armeekindral]]
| Juhitud üksused = 15. laskurkorpus <br>[[42. armee]]<br>[[54. armee]]<br>5. armee<br>11. armee<br>[[2. löögiarmee]]<br>[[Arhangelski sõjaväeringkond]] <br>[[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond]] <br> [[Turkestani sõjaväeringkond]]
| Sõjad/lahingud = [[Venemaa kodusõda]]<br>[[Teine maailmasõda]]
| Autasud =
| Abikaasa(d) =
| Allkiri =
}}
'''Ivan Fedjuninski''' ([[vene keel]]es ''Иван Иванович Федюнинский''; [[30. juuli]] [[1900]] – [[17. oktoober]] [[1977]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väejuht, [[armeekindral]], [[Nõukogude Liidu kangelane]].
17. rida ⟶ 41. rida:
6. veebruaril 1940 sai Ivan Fedjuninski [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigis]] [[Tšojbalsan|Bajan Tümenis]] (alates 1941. aastast Tšojbalsanis) dislotseerunud 82. laskurdiviisi komandöriks. 10. märtsil 1940 formeeriti diviis ümber 82. motoriseeritud laskurdiviisiks, mille komandör oli Fedjuninski 1940. aasta novembrini.<ref name="warheroes" />
1940. aasta novembrist oli polkovnik (12. augustist 1941 [[kindralmajor]]) Fedjuninski [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Kovel]]i piirkonnas majutatud 15. laskurkorpuse komandör. Erinevalt paljudest teistest väekoondistest pidas kolmest diviisist koosnev 15. laskurkorpus [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] alguses edukalt kaitselahinguid ja andis pealetungivatele [[Wehrmacht|Saksa vägedele]] mitu märgatavat vastulööki. Lahingutes Fedjuninski sai haavata ja
1941 aasta septembris määrati ta Georgi Žukovi ettepanekul [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] juhataja asetäitjaks ja ühtlasti [[42. armee]] juhatajaks. Pärast Žukovi lahkumisest 1941. aasta oktoobris ajutiselt juhatas Fedjuninski rinnet, 27. oktoobril määrati ta [[54. armee]] juhatajaks. 54. armee tema juhendamisel osales aktiivselt [[Tihvini kaitseoperatsioon]]is ja [[Tihvini pealetungioperatsioon]]is, mille käigus nõukogude väed saavutasid strateegilist edu. 1942. aastal osales 54. armee Ivan Fedjuninski juhendamisel [[Ljubani operatsioon]]il, aga operatsioon lõppes edutult ja armee sai suuri kaotusi.<ref name="warheroes" />
1942. aprillist oli Ivan Fedjuninski [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|
1942. aasta oktoobris määrati ta [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] juhataja [[Kirill Meretskov]]i asetäitjaks. "Iskra" operatsioonis (12.−30. jaanuaril 1943) edu eest anti talle I järgu [[Kutuzovi orden]]. Operatsiooni käigus ta sai raskelt haavata.<ref name="warheroes" />
27. rida ⟶ 51. rida:
1943. aasta mais määrati Ivan Fedjuninski [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] juhataja asetäitjaks. 14. juulil 1943 sai ta [[11. armee (Nõukogude Liit)|11. armee]] juhatajaks ning osales [[Brjanski operatsioon|Brjanski]] (1. september – 3. oktoober 1943) ja [[Gomeli–Retšitsa operatsioon]]il (10.−30. novembril 1943).<ref name="warheroes" />
1943. aasta detsembris määrati Ivan Fedjuninski [[2. löögiarmee]] juhatajaks Leningradi lähistel. Ta moodustas vaenlasel ekslikku ettekuju, et koondub vägesid ja tehnikat [[Oranienbaumi
1944. aasta veebruari esimesel poolel osales Ivan Fedjuninski juhitav 2. löögiarmee [[Veebruari Narva pealetung|Narva pealetungis]], aga Narva linna vallutada ei õnnestunud. Narva vabastati 26. juulil 1944. [[Narva operatsioon]]i käigus. Pealetung lähtus platsdarmilt, mis sai hiljem nime [[Narva platsdarm|Fedjuninski platsdarm]]. [[Tallinna operatsioon]]i lõpetades osales 2. löögiarmee [[Kuramaa lahingud|Kuramaa kottis]] blokeeritud saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] peajõududega lahingutes ja [[Ida-Preisimaa operatsioon]]is.<ref name="warheroes" />
44. rida ⟶ 68. rida:
1965. aastast oma surmani oli ta NSVL Kaitseministeeriumi peajärelevaatajate rühma koosseisus sõjaline järelevaataja-nõunik.
==Esindusorganites==
Ivan Fedjuninski kuulus [[NSV Liidu Ülemnõukogu V koosseis|NSV Liidu Ülemnõukogu V]] ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu VI koosseis|VI koosseisu]] ning NSV Liidu Ülemnõukogusse.
1973. aastal valiti ta [[Tallinna aukodanik]]uks<ref name="Np7cI" />. Samuti ta on Volhovi, Lomonossovi, Kingissepa, Brjanski, Karatševi, [[Gomel]]i<ref name="bMI2V" /> ja Tšoibolsani aukodanik.<ref name="warheroes" />
Viimastel eluaastatel elas Fedjuninski Moskvas ja suri 17. oktoobril 1977. Ta on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le.<ref name="warheroes" />
==Mälestuse jäädvustamine==
Aastatel 1978–1991 kandis tema nime praegune [[Paekaare tänav]] Tallinnas ja 1978–1994 praegune [[Rakvere tänav (Narva)|Rakvere tänav]] [[Narva]]s. Aastatel 1979–1996 kandis tema nime [[Tallinna 12. Keskkool]].<ref name="LhEo7" /> Siiani kannavad tema nime tänavad ja põigud [[Brjansk]]is, [[Gomel]]is, [[Tugulõm]]is, [[Fedjuninski tänav (Jaanilinn)|Jaanilinnas]], [[Tjumen]]is, [[Karatšev]]is, [[Ropša]]s ja [[Volhov]]is.<ref name="warheroes" />
| |||