Kassari (reisi-kaubalaev): erinevus redaktsioonide vahel

'''Kassari''' oli Eesti [[reisi-kaubalaev]], mille uputas Nõukogude [[allveelaev]] [[Štš-323]] detsembris [[1939]] kahuritulega, pannes toime [[sõjakuritegu|sõjakuriteo]].

Kassari oli teine 2.[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hukkunud Eesti laev (esimene oli vaid nädal varem [[Põhjameri|Põhjamerel]] uputatud aurik Agu, millest jõudis kodumaale infoteave ilmselt pisut hiljem, ja kolmas oli aurik Mina Põhjamerel mõned päevad hiljem) ja esimene [[Läänemeri|Läänemeres]] ehk lähimeres hukkunud Eesti laev.

Laev ehitati 1888. aastal ehitati [[Turu]]s Crichton & Co laevatehases [[Uusikaupunki]] firmaettevõtte Lounais-Suomen Höyrylaiva tellimusel. Algne nimi oli Ebba Munck ja liin [[Pori]]–[[Stockholm]] vahepeatustega. 1897. aastal ostis laeva Turun Höyrylaivaosakeyhtiö.

Pärast 1.[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust 1914. aaastal võttis laeva oma käsutusse VeneVenemaa Balti laevastik nimetadesja tapani sellele nimeks Kometa-ks. 1914. aasta oktoobris ehitati Kometa ümber transportlaevaks, millena teenis kuni 21.05. maini 1915. Seejärel kasutati [[valvelaev]]ana. 1918. aasta aprillis panid taanduvad punaväelased[[punaarmee]]lased laeva [[Pori]] sadamas põlema. Alus uppus, kuid tõsteti hiljem üles, tehti korda ja anti endistele omanikele tagasi. Asus uuesti liinile Tallinn-Helsingi.

1937. aastal müüdi laev Eestisse [[AS Balti Päästeselts|AS Balti Päästeseltsile]] ja nimetati Endlaks. 1938. aaastal läks selleks ajaks juba 50 aaasta vanune aurik edasi [[G. Sergo & Ko]] omandusse ja nimetati Kassariks. Kassari oli muuhulgas esimene laev, mis läbis 1938. aastal valminud [[Pärnu Suursild|Pärnu Suursilla]] klapp-ava ja sai selle eest kingituseks mälestusplaadi.

7. detsembril 1939 alustas Kassari kaubaga, kuid reisijateta Rootsist [[Sundsvall]]ist teekonda [[Tallinn]]a. Nädala eest oli alanud Soome ja Nõukogude Liidu vaheline [[Talvesõda]]. '''[[10. detsember|10. detsembri]] [[1939''']] varahommikuks oli laev [[Hanko poolsaar]]est umbes 25 meremiili edelas või [[Ristna tuletorn]]ist umbes 28,5 miili põhjapool tavapärasel laevateel. Oli umbes 4 kraadi külma, taevas oli selge ja puhus kirdetuul. Laeval oli 10 meeskonnaliiget. Kapten oli [[Alfred Sergo]], vahis oli [[tüürimees]] [[Hans Sergo]]. Laeval põlesid [[navigatsioonituled]].

Nõukogude Liidu allveelaev [[Štš-323]] ''(Щ-323)'' liikus 10. detsembril samal ajal [[Hiiumaa]] suunas, et majakasignaalidega täpsustada oma asukohta. Kell 3.10 või 3.20 avastati 33 [[kaabeltau]] kauguselt transpordilaev, mille kohta tehti järelepärimine, aga vastust väidetavalt ei saadud. Kassari vahitüürimehe väitel edastas lähenev tundmatu laev küll signaali, ja kuigi sellest ei saadud otseselt aru, siiski vastati. Kassaril polnud miskipärast heisatud [[Eesti lipp]] ega ei olnud veel maalitud lipuvärve (neutraalse riigi tunnusena) ka pardale.

Allveelaeva komandör vanemleitnant Fjodor I. Ivantsov arvas, et kuna laeval on "saksa tähtedega" nimi, siis ehk on see Soome laev – oli ju Soome rannik üsna lähedal. Otsustati [[torpeedo]] kokku hoida ja laev uputada 45 mm [[kahur]]i tulega. Laeval oli projekti järgseltjärgi kaks 45- mm kahurit 21-K 1000 mürsuga ja 2 [[kuulipilduja]]t. Väidetavalt olnud üks kahest kahurist külmunud ja ka prožektor katki. Kasutada olid vaid käsivalgustid. Kui Kassari oli allveelaeva morsesignaalile vastanud, kõlaski juba esimene kahurilask, mis läks kohe pihta, kuid sellele järgnenud esimene kuulipildujavalang läks esialgu üle laeva. Seepeale jäeti Kassari kohe seisma ja anti 3 vilesignaali, kuid laskmine jätkus. Esmalt purustati allveelaevalt suurtüki- ja kuulipildujatulega laeva päästepaadid. Korra oli allveelaev Kassari vöörist vaid loetud meetrite kaugusel ja vähemalt 1 auriku meeskonnaliige hüüdis inglise ja saksa keeles, et laskmine lõpetataks ja et tegemist on Eesti laevaga. Samuti hüüti "Tallinn!". Allveelaevalt midagi ebaselget isegi vastati (sh kuuldi vastu sõna Estonia), kuid jätkati tulistamist. Kassarile heisati ühtlasi Eesti lipp, mis valgustati. Allveelaev tiirutas ümber kaitsetu auriku aga edasi ja tulistas lakkamatult kahurist uumbes 20 minutit – tavaliselt 5 lasu kaupa. Sekka anti pidevalt kuulipildujavalanguid. Enamasti tulistati laeva keskosa. Kassari meeskonnaliikmete sõnul lastud mürsud õnneks enamasti ei plahvatanud, vaid tegid keresse auke. Kokku tulistati allveelaevalt välja umbes 160 mürsku.

Et osa mürsutabamusi tuli allapoole veeliini, hakkas Kassari vett võtma ning vajuma [[vöör]] ees. Hoolimata pidevast tulistamisest ja allveelaeva tiirutamisest õnnestus laevaperel [[ahter|ahtris]] asunud ja praktiliselt terveks jäänud (olid vaid mõned kuuliaugud) tumedamat puu-pruunikat värvi paat vette lasta. Paati ronimist kergendasid mürsuaugud, mida pardas oli juba palju. Enne paati asumist jõuti uhkuse ja au märgiks heisata veel Eesti lipp laeva masti. Allveelaevalt siiski märgati tekilt paati ronijaid või paadi veeskajaid ja neid üritati kuulipildujaga tabada. Tüürimees ja kütja saidki haavata. Mehaanik Jakob Randman jäi juba varem laeva tekile surnult maha. Kapten sai seljast õrnalt kriimustada. Pärast Kassari uppumist umbes kell 4.30 tiirutas allveelaev paadis viibinud meeskonnaliikmete sõnul veel mõnda aega hukkumiskohal, püüdes ilmselt kindlaks teha, et keegi pole pääsenud. Merd valgustati käsivalgustitega.

Päästepaadil õnnestus 9 pääsenuga pimedusse kaduda. Esmalt anti esmaabi haavatutele ja jagati ümber riideid. Korraga 4neli meest sõudsid, 1üks loopis pangega vett välja ja 1üks puhkas, kuna 3kolm ülejäänut olid tegevusvõimetud. Pääsenud jõudsid järgnevaljärgmisel päeval, pärast 12–14-tunnist aerutamist, kell 18 paadiga Hiiumaale[[Hiiumaa]]le [[Kõrgessaare]] randa ja sumpasid 250 m läbi jäise vee maale. Kella 21-ks said meeskonnaliikmed peavarju ja süüa piirivalvekordonis. Haavatud transporditi [[Kärdla]]sse haiglasse.

Eestis viivitamatult kokku kutsutud uurimiskomisjoni protokollis ei saadud selgust, kellele allveelaev kuulus, sest kuuldud võõrkeelsetest käsklustest ei saadud aru, kuid kardeti, et laev võis viibida Soome blokaaditsoonis ja heideti ette mitte kohest peatumist saadud signaalide peale ning riigilipu puudumist. Võib-olla peljati komisjoni poolt ka ärritada Nõukogude Liitu, mille baasid olid paari kuu eest Eestisse lepinguga[[baaside leping]]uga lubatud.

Kassari uputamisel ilmutatud oskusliku tegevuse eest autasustati allveelaeva [[Štš-323]] komandöri Ivantsovi ja miini-suurtükisektsiooni komandöri Suhhotinit [[Punatähe orden]]iga. Allveelaev hukkus hiljem Nõukogude-Saksa[[Nõukogude–Saksa sõda|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal miinil.

Pikka aega väitis Nõukogude võimLiit oma ajalookäsitluses, et Kassari uputas hoopis Saksa allveelaev. Tänapäeval on hakatud oma kuritegu ääri-veeri mälestustele ja statistilistele arhiiviandmetele tuginevates publitseeritud materjalides tunnistama. Tegu on samas üritatud välja vabandada mõningatemõnede fabritseeritud põhjendustega, nagu laev viibinuks laev Soome blokaadi tsoonis või polevat vastanud signaalile.

Ajakirja Horisont (nr 2/2004) andmetel vedas Kassari nõukogudeNõukogude luure arvates vabatahtlikke Soome ja võidi uputada selle tõttu. Uputamise ajal polnud Kassaril antudnimetatud põhjendusega mingisugust seost.

Ühe versiooni kohaselt peeti Kassarit Soome laevaks ja uputati. Samas, kuna teadaolevalt mitte ükski allveelaeva meeskonnaliige ei mõistnud ei inglise ega saksa keelt, ei pruukinudki nad lõpuni mõista laeva Eesti päritolu. Hiljem korraldatud Balti laevastiku staabis intsidendi uurimine. Asi otsustatud siiski maha vaikida, annetada kattevarjuks komandörile autasu ja käsitudkästud tal ühtlasi juhtum rangelt enda teada jätta. Siiski keelatud nõukogudeNõukogude allveelaevadel edaspidi väljaspool otsest blokaaditsooni laevu rünnata.

Kassari hukkumisest on valmistatudvalminud ka [[maal]].