Lantanoidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
|||
25. rida:
5d alanivoo on enamasti põhiolekus tühi, erandiks on elemendid [[lantaan]], [[gadoliinium]] ja [[luteetsium]], mille korral on üks elektron paigutatud 5d-nivoole. Kuna orbitaalide täitumata (f<sup>0</sup>), pooltäidetud (f<sup>7</sup>) ja täielikult täidetud (f<sup>14</sup>) olek on sümmeetriline ja stabiilne, siis proovitakse neid olekuid säilitada ning olukorra saavutamiseks liias olev elektron on paigutunud 5d-nivoole.
Lantanoidide puhul on oluline ka asjaolu, et 4f-kihist saab üks elektron küllaltki nõrga ergastuse korral minna üle 5d-kihti, tekitades stabiilse 5d<sup>1</sup>-oleku. Selline ergastus ka tavatingimustes toimub. Ülejäänud 4f-elektronid on 5s<sup>2</sup>- ja 5p<sup>6</sup>-elektronide poolt varjestatud ega avalda mõju lantanoidide keemilistele omadustele. Seega määravad keemilised omadused peamiselt kahes väliskihis paiknevad 6s<sup>2</sup>5d<sup>1</sup> elektronid, mistõttu on lantanoidide omadused üksteisega väga sarnased.<ref name=":0"
{| class="wikitable"
110. rida:
=== Lantanoidne kontraktsioon ===
Lantanoidsed kontratsiooniks nimetatakse lantanoidide raadiuse vähenemist piki perioodi [[lantaan]]ist [[luteetsium]]ini. [[Perioodilisustabel]]is piki perioodi edasi liikudes vähenevad kõigi elementide raadiused efektiivse tuumalaengu suurenemise tõttu, kuid lantanoidide korral on raadiuse muutumine suurem, kui esialgu oskaks oodata. Raadiuse intensiivsem vähenemine on tingitud sellest, et juurdetulevad f-elektronid [[varjestus|varjestavad]] üksteist väga vähesel määral võrreldes näiteks s-, p- ja d-elektronidega ning seetõttu on välimiste kihtide elektronidele mõjuv efektiivne tuumalaeng palju suurem. Kontraktsioon leiab aset nii aatomi- kui ka iooniraadiuste puhul.<ref name=":1"
=== Spektroskoopilised omadused ===
168. rida:
==Kasutamine==
Lantanoididel on väga palju erinevaid kasutusvaldkondi oma eriliste omaduste tõttu ning nõudlus nende järele aina kasvab. Heade magnetiliste omaduste tõttu leiavad nad kasutust ülitugevate magnetite koostises ning näiteks ka [[magnetresonatstomograafia|MRT]]-uuringutes kasutatavate kontrastainete koostises<ref name="Ln" />. Katalüütiliste omaduste tõttu kasutatakse neid muuhulgas bensiini tootmise protsessi juures <ref name=":2" /> ning sõidukite heitgaaside kahjutustamise. Suurel hulgal kasutatakse neid klaasitööstuses eri värvuse ja omadustega klaaside tootmisel<ref
== Viited ==
175. rida:
<ref name="elements">N. N. Greenwood, A. Earnshaw, Chemistry of the Elements, Butterworth-Heinemann, 1997, pp. 1230–1242.</ref>
<ref name="gjPbp">M. N. Bochkarev, I. L. Fedushkin, A. A. Fagin, T. V. Petrovskaya1, J. W. Ziller, R. N. R. Broomhall-Dillard, W. J. Evans, Synthesis and Structure of the First Molecular Thulium(II) Complex: [TmI2(MeOCH2CH2OMe)3]. Angewandte Chemie International Edition in English, 36 (1997) 133–135</ref>
<ref name="AAgAL">Y. Fukay, The Metal-Hydrogen System, Basic Bulk Properties, 2nd edition, Springer, 2005</ref>
<ref name="fDdzx">J.M.Haschke, Handbook on the Physics and Chemistry of Rare Earths, Vol. 4, North Holland Publishing Company, 1979, lk. 100–110</ref>
<ref name="p8ULE">K. Attila, Structure and Vibrations of Lanthanide Trihalides: An Assessment of Experimental and Theoretical Data. Journal of Physical and Chemical Reference Data 33 (2004) 337</ref>
<ref name="85V6Y">N. Krishnamurthy, C. K. Gupta, Extractive Metallurgy of Rare Earths, CRC Press, 2004</ref>
<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=N. S. Ahmetov|pealkiri=Anorgaaniline keemia|aasta=1974|koht=|kirjastus=Valgus|lehekülg=515-521}}</ref>
<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=C. E. Housecroft, A. G. Sharpe|pealkiri=Inorganic Chemistry (second edition)|aasta=2005|koht=|kirjastus=Pearson Education Limited|lehekülg=744-746}}</ref>
<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Canadian Rare Earth Elements Network|URL=http://www.cim.org/en/RareEarth/Home/GlobalUseofREEs|Pealkiri=Global use of REE|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=4.11.2017}}</ref>
<ref name="TiqLV">{{Raamatuviide|autor=H. Karik|pealkiri=Leiutised ja avastused keemias|aasta=2009|koht=|kirjastus=Kirjastus Ilo|lehekülg=387}}</ref>
}}
| |||