Skeemiteraapia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
'''Skeemiteraapia''', mille
==Sissejuhatus==
7. rida:
#'''Skeem''' – on kognitiivses psühholoogias organiseeritud mõtlemise ja käitumise muster. Seda võib kirjeldada kui mentaalset struktuuri inimese ideedest või süsteemi, kuidas inimene tajub ja organiseerib uut informatsiooni. Skeemiteraapias viitavad skeemid lapsepõlvest pärit olevatele mittetoimivatele skeemidele, mis on ennast kahjustavad taju, emotsiooni ja füüsilist sensatsiooni sisaldavad mustrid<ref name=":0" /><ref name=":1" />. Tihti omistavad need skeemid kõikehõlmava uskumuse endast või maailmast. Näiteks inimene, kes on omistanud „hülgamise skeemi“, võib muutuda ülitundlikuks info osas, mis näitab tema väärtust teiste jaoks, mis omakorda tekitab kurbust ja meeleheidet suhete loomisel.
#'''Toimetulekustiil''' – on inimese käitumuslik vastus skeemile. On kolm põhilist toimetulekustiili: (1) vältimine – inimene püüab vältida situatsioone, mis võiksid tema skeemi aktiveerida; (2) alistumine – inimene ei püüa olemasolevat skeemi muuta ja muudab oma käitumist, justkui kardetud tulemus oleks vältimatu; (3) ründamine/liigne kompenseerimine – inimene seab endale ekstra kõrged ootused, et kardetud tulemus ei juhtuks. Need kolm mittetoimivat toimetulekustiili lõppkokkuvõttes tihti tugevdavad allolevaid ennastkahjustavaid skeeme<ref name=":0" />. Näiteks „hülgamise skeemi“ korral püüab vältiva toimetulekustiiliga inimene vähendada läheduse tekkimise võimalust teisega, püüdes end kaitsta võimaliku hülgamise eest. Üksildustunne või suhte lõppemine kinnitab kergelt inimesel allolevat hülgamise skeemi. Alistuva toimetulekustiiliga inimene võib tolereerida mitteõigustatud kriitikat, kaitsmata ennast. Vasturündava/kompenseeriva stiiliga inimene võib ekstra palju pingutada alloleva hirmu „pimestamiseks“, püüdes olla üliinimene<ref name=":0" />.
#'''Mood''' – on meeleseisundid, mis ühendab skeeme ja toimetulekuviise terviklikuks „olemise viisiks“, mis võib sellel inimesel tihedamini aktiveeruda<ref name=":0" />. Näiteks „haavatava lapse“ mood võib sisaldada
#Kui inimese '''baasilised emotsionaalsed vajadused''' ei ole lapsepõlves täidetud, siis arenevad välja toimetulekut mittesoodustavad skeemid, toimetulekuviisid ja moodid<ref name=":0" />. Baasilised vajadused on näiteks: seotus, vastastikkus, retsiprooksus, voog/kaasaminemine, autonoomsus<ref name=":0" />. Näiteks lapsel, kelle lähedased tähenduslikud suhted on kannatada saanud tulenevalt vanemate surmast või lahutusest, võib areneda välja „hülgamise“ skeem.
24. rida:
**Emotsionaalne deprivatsioon
**Puudulikkus/häbi
**Sotsiaalne isolatsioon / võõrandumine
*Kahjustatud autonoomia ja/või toimimine sisaldab nelja skeemi:
**Sõltuvus/ebakompetentsus
47. rida:
===Identifitseeritud skeemide moodid===
Young, Klosko ja Weishaar (2003) on jaganud 10 skeemi moodi nelja kategooriasse. Need neli kategooriat on
* lapse moodid,
* düsfunktsionaalsed toimetulekumoodid,
* düsfunktsionaalsed vanema moodid ja
* terve täiskasvanu mood.
Neli lapse moodi on
* haavatav laps,
* vihane laps,
* impulsiivne/mittedistsiplineeritud laps ja
* õnnelik laps.
Kolm düsfunktsionaalset toimetuleku moodi on
* järeleandlik alistuja,
* eemalolev kaitsja,
* ülekompenseerija.
Kaks düsfunktsionaalset vanema moodi on
* karistav vanem ja
* nõudlik vanem.
*Vihane
*Impulsiivse
*Eemalolev
*Hüljatud
*Karistavat
*Terve
==Viited==
{{viited}}
|