Skeemiteraapia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lillukas (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
 
'''Skeemiteraapia''', mille arendastöötas välja '''[[Jeffrey E. Young]]''', on sekkumine isiksusehäirete ja krooniliste DSM I telje häirete raviks, kui patsient ei ole eelnevatest ravivormidest (näiteks kognitiiv-käitumuslikust teraapiast) kasu saanud või on esialgsesse seisundisse tagasi langenud. Skeemiteraapia on integratiivne psühhoteraapia <ref>Kellogg, Scott H; Young, Jeffrey E (2008). "Cognitive therapy". In Lebow, Jay L. Twenty-first century psychotherapies: contemporary approaches to theory and practice. Chichester, West Sussex; Hoboken, NJ: John Wiley & Sons. pp. 43–79. ISBN 9780471752233. OCLC 123332183 </ref>, kombineerides nii teooria kui ka tehnikad eelnevaltjuba olemasolevatest, nagu kognitiiv-käitumuslik teraapia, psühhodünaamiline teraapia, kiindumusteooria ja geštaltteraapia <ref name=":0">Young, Jeffrey E; Klosko, Janet S; Weishaar, Marjorie E (2003). Schema therapy: a practitioner's guide. New York: Guilford Press. ISBN 9781593853723. OCLC 51053419. </ref><ref name=":1">van Vreeswijk, Michiel; Broersen, Jenny; Nardort, Marjon, eds. (2012). The Wiley-Blackwell handbook of schema therapy: theory, research, and practice. Chichester, West Sussex; Hoboken, NJ: John Wiley & Sons. doi:10.1002/9781119962830. ISBN 9780470975619. OCLC 754105045 </ref>.
 
==Sissejuhatus==
7. rida:
#'''Skeem''' – on kognitiivses psühholoogias organiseeritud mõtlemise ja käitumise muster. Seda võib kirjeldada kui mentaalset struktuuri inimese ideedest või süsteemi, kuidas inimene tajub ja organiseerib uut informatsiooni. Skeemiteraapias viitavad skeemid lapsepõlvest pärit olevatele mittetoimivatele skeemidele, mis on ennast kahjustavad taju, emotsiooni ja füüsilist sensatsiooni sisaldavad mustrid<ref name=":0" /><ref name=":1" />. Tihti omistavad need skeemid kõikehõlmava uskumuse endast või maailmast. Näiteks inimene, kes on omistanud „hülgamise skeemi“, võib muutuda ülitundlikuks info osas, mis näitab tema väärtust teiste jaoks, mis omakorda tekitab kurbust ja meeleheidet suhete loomisel.
#'''Toimetulekustiil''' – on inimese käitumuslik vastus skeemile. On kolm põhilist toimetulekustiili: (1) vältimine – inimene püüab vältida situatsioone, mis võiksid tema skeemi aktiveerida; (2) alistumine – inimene ei püüa olemasolevat skeemi muuta ja muudab oma käitumist, justkui kardetud tulemus oleks vältimatu; (3) ründamine/liigne kompenseerimine – inimene seab endale ekstra kõrged ootused, et kardetud tulemus ei juhtuks. Need kolm mittetoimivat toimetulekustiili lõppkokkuvõttes tihti tugevdavad allolevaid ennastkahjustavaid skeeme<ref name=":0" />. Näiteks „hülgamise skeemi“ korral püüab vältiva toimetulekustiiliga inimene vähendada läheduse tekkimise võimalust teisega, püüdes end kaitsta võimaliku hülgamise eest. Üksildustunne või suhte lõppemine kinnitab kergelt inimesel allolevat hülgamise skeemi. Alistuva toimetulekustiiliga inimene võib tolereerida mitteõigustatud kriitikat, kaitsmata ennast. Vasturündava/kompenseeriva stiiliga inimene võib ekstra palju pingutada alloleva hirmu „pimestamiseks“, püüdes olla üliinimene<ref name=":0" />.
#'''Mood''' – on meeleseisundid, mis ühendab skeeme ja toimetulekuviise terviklikuks „olemise viisiks“, mis võib sellel inimesel tihedamini aktiveeruda<ref name=":0" />. Näiteks „haavatava lapse“ mood võib sisaldada endas „hülgamise“, „kaitsmise“ ja „mitteusaldamise“ skeeme ja alistumise toimetulekuviisi.
#Kui inimese '''baasilised emotsionaalsed vajadused''' ei ole lapsepõlves täidetud, siis arenevad välja toimetulekut mittesoodustavad skeemid, toimetulekuviisid ja moodid<ref name=":0" />. Baasilised vajadused on näiteks: seotus, vastastikkus, retsiprooksus, voog/kaasaminemine, autonoomsus<ref name=":0" />. Näiteks lapsel, kelle lähedased tähenduslikud suhted on kannatada saanud tulenevalt vanemate surmast või lahutusest, võib areneda välja „hülgamise“ skeem.
 
24. rida:
**Emotsionaalne deprivatsioon
**Puudulikkus/häbi
**Sotsiaalne isolatsioon / võõrandumine
*Kahjustatud autonoomia ja/või toimimine sisaldab nelja skeemi:
**Sõltuvus/ebakompetentsus
47. rida:
 
===Identifitseeritud skeemide moodid===
Young, Klosko ja Weishaar (2003) on jaganud 10 skeemi moodi nelja kategooriasse. Need neli kategooriat on
Young, Klosko ja Weishaar (2003) on jaganud 10 skeemi moodi nelja kategooriasse. Neli kategooriat on: '''Lapse moodid''', '''Düsfunktsionaalsed toimetulekumoodid''', '''Düsfunktsionaalsed Vanema moodid''' ja '''Terve Täiskasvanu mood'''. Neli lapse moodi on ''Haavatav Laps'', ''Vihane Laps'', ''Impulsiivne/Mittedistsiplineeritud Laps'' ja ''Õnnelik Laps''. Kolm düsfunktsionaalset toimetuleku moodi on ''Järeleandlik Alistuja'', ''Eemalolev Kaitsja'', ''Ülekompenseerija''. Kaks düsfunktsionaalset vanema moodi on ''Karistav Vanem'' ja ''Nõudlik Vanem''.
* lapse moodid,
* düsfunktsionaalsed toimetulekumoodid,
* düsfunktsionaalsed vanema moodid ja
* terve täiskasvanu mood.
 
Neli lapse moodi on
* haavatav laps,
* vihane laps,
* impulsiivne/mittedistsiplineeritud laps ja
* õnnelik laps.
 
Kolm düsfunktsionaalset toimetuleku moodi on
* järeleandlik alistuja,
* eemalolev kaitsja,
* ülekompenseerija.
 
Kaks düsfunktsionaalset vanema moodi on
* karistav vanem ja
* nõudlik vanem.
 
*Vihane Lapslaps tuleneb enamasti ärakasutamisest/ohvriks olemise tundest, mis põhjustab negatiivsust, pessimismi, kadedust ja viha. Seda moodi kogedes võib klient soovida karjuda, lõhkuda asju või vigastada end või teisi. Vihane Laps on raevunud, ärev, frustreeritud, ebakindel, haavatav ja toetusest ilma jäänud.
 
*Impulsiivse Lapselapse skeemi mood võib sisaldada endas ainete kuritarvitamist, enese lõikumist, enesetapukatseid, riskeerivate mängude mängimist ja raevu isegi süütute inimeste suunas. Ebaturvaline seksuaalelu, kiired läbimõtlemata otsused ja tujude vaheldumine on selle skeemi moodi iseloomustavateks märksõnadeks. Impulsiivne Laps on mässumeelne ja hoolimatu mood.
 
*Eemalolev Kaitsjakaitsja põhineb põgenemisel. Sellise skeemi moodiga inimesed tõmbuvad eemale, dissotsieeruvad või võõranduvad mingil moel. Selline käitumine võib olla põhjustatud erinevatest stressifaktoritest. Kui inimene, kes on ebapiisavate oskustega situatsioonis, mis seab talle väga kõrged ootused, võib see vallandada Eemaloleva Kaitsja vastuse moodi. Lühidalt öeldes muutuvad Eemalolevad Kaitsjad eesoleva tajutava ohu ees pigem tuimaks kui kaitsevad ennast.
 
*Hüljatud Lapslaps on mood, milles inimene võib tunda end mingis mõttes puudulikuna, (armastusest) kõrvalejäetuna, üksikuna või „mina terve maailma vastu“ mõtteviisiga. Inimene võib tunda, nagu eakaaslased, sõbrad, pere ja isegi kogu maailm on teda hüljanud. Hüljatud Lapselapse moodi iseloomustavad depressiivsus, pessimism, mittetahetud ja väärtusetuse tunne ning enda iseloomuomaduste lootusetult halvana tajumine. Vahel võib inimene meelega varjata enda tajutud nõrkusi, paistes teistele egoistlik, tähelepanuotsiv, distantne. Inimene võib endale luua nartsissistliku „teise mina“ (alter ego) eesmärgiga varjata oma ebakindlust teiste eest. Hoolimata soovist leida sõpru ja luua kiindumussuhteid võivad need inimesed negatiivse kuvandi tõttu teisi hoopis eemale tõugata.
 
*Karistavat Vanematvanemat on defineeritud kui kliendi uskumust, et ka väiksema eksituse korral väärib ta tõsist karistust. Seda moodi iseloomustavad kurbus, viha, kannatamatus ja hinnangulisus on suunatud nii inimesele endale kui ka teistele. Karistaval Vanemalvanemal on raske endale andestada ning inimlikke vigu või ebatäiust tunnistada.
 
*Terve Täiskasvanutäiskasvanu on mood, mida skeemiteraapia püüab aidata inimesel saavutada. Terve Täiskasvanutäiskasvanu suudab teha otsuseid, lahendada probleeme, kaaluda enne käitumise sooritamist, on mõõdukalt ambitsioonikas, suudab seada piire, hellitab nii ennast kui ka teisi, suudab luua tervislikke suhteid, võtab vastutust, naudib ja võtab osa erinevatest tegevustest, hoolib enda füüsilisest tervisest ja väärtustab ennast. Selles moodis olev inimene keskendub lootusrikkalt käesolevale hetkele ja püüdleb optimistlikult parema tuleviku suunas. Terve Täiskasvanu annab endale andeks vigu, ei näe end ohvrina, vaid ellujääjana, ning suudab väljendada kõiki emotsioone viisil, mis ei põhjusta talle pidevalt kannatusi.
 
==Viited==
{{viited}}