William Holman Hunt: erinevus redaktsioonide vahel

| Sünniaeg = [[2. aprill]], [[1827]]

| Surmaaeg = [[7. september]], [[1910]]

| Tuntud teoseid = "[[The Light of the World]]" ([[1854]]), "[[Patuoinas (maal)|The ScapegoatPatuoinas]]" ([[1856]])

William Holman Hunt sündis [[Inglismaa]]l [[London]]is. Vanemad panid poja nimeks tegelikult William Hobman Hunt, kuid kuna [[Ristimine|ristimisel]] oli ta nimi valesti kirjutatud, vahetas ta "Hobmani" hoopiski "Holmani" vastu. Hunt kasvas üles usklikus peres. IsaTema isa oli William Hunt ningja ema Sarah Holman. William Hunt oli lao juhataja Londonis. William jättis kooli pooleli 12-aastaselt. Hunt asus peale seda sekretärina tööle, kuid see ei pakkunud talle piisavalt huvi ning seetõttu loobus ta sekretäri ametist. Tema unistus oli saada kunstnikuks, ent tal puudusid piisavad oskused. Williami isa armastas korda ning õiglust ja seetõttu oli ta arvamusel, et kunstikuna ei saavuta Holman midagi. Isa suurim soov oli, et Williamist müügimees saaks. Olenemata isa vastuseisust, ei suutnud Holman maalimist lõpetada.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=O.von Schleinitz|pealkiri=William Holman Hunt|aasta=1907|koht=Leipzig|kirjastus=Velhagen & Klasing|lehekülg=}}</ref>

Ta otsustas luua 16-aastaselt endaoma ateljee, kus ta kopeeris, restaureeris ningja maalis pereportreesid.<ref name=":0" />

Ta palus oma vanematelt luba, et minna [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuninglikku Kunstiakadeemiasse]], kus  ta oma maalimisoskusi edasi arendada saaks. Peagi pidi ta pettuma Briti kunstis, kuna ta ei leidnud seal midagi imetlusväärset. Ta alustas õpinguid Kuninglikus Kunstiakadeemias 1844.aastal.

Kunstiakadeemias sõbrunes ta [[John Everett Millais]]<nowiki/>iga 'ga. Neid mõlemaid ühendas suur soov,  et nende töid 1849. Kunstiakadeemia näitusel eksponeeritaks. Nad rääkisid erinevatest ideedest ja maalimistehnikatest ning töötasid koos. Olenemata sellest, läks Hunti töö näitusele, ent Millais'i oma mitte. 1848. kohtas ta ka Dante Gabriel Rossettiga, kes andis Williamile idee luua prerafaeliitide vennaskonna.

Hunt valis oma töö aluseks, mis Kunstiakadeemia näitustel avalikustati, [[John Keats]]<nowiki/>i luuletuse ''" The Eve of St Agnes"'', mis oli loodud aastal 1821. Hunt valis luuletusest osa, kus kangelane Rienzi plaanis kättemaksu oma noorema venna surma üle. Maal oli maalitud keskaegses stiilis ning kandis nime "Rienzi". See teos sisaldas endas lugematul arvul sümboleid. Rosetti kehastas Rienzi tegelast ningja Millais surnud venda. Teos sai positiivset tagasisidet.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Wyke Bayliss|pealkiri=Five great painters of the Victorian era: Leighton, Millais, Burne-Jones, Watts, Holman Hunt|aasta=1902|koht=London|kirjastus=Martson & Co|lehekülg=}}</ref>

Holmanist ei saanud kunagi mõjuvõimasat kunstniku. Tal polnud järgijaid nii nagu teistel kunstnikel. Ta oli tuntud rohkem kui religioossete piltide maalijana.

Hunt oli abielus kaks korda. Peale ebaõnnestunud kihlust modell Annie Milleriga abiellus ta 1865. aastal Fanny Waughiga, kes poseeris hiljem ka tema tuntud maalil "Isabella". Fanny suri Itaalias peale lapse ilmaletoomist ning Hunt disainis oma naise hauakivi, mille ta hiljem Inglismaa surnuaeda tuua lasi. Ta teine naine, Edith, oli aga Fanny õde. Tol perioodil oli Inglismaal keelatud abielu oma surnud naise õega. Seega oli Hunt sunnitud sõitma välismaale, et seal Edithiga abielu sõlmida. Ta abiellus Edithiga 10 aastat hiljem ehk 1875. See abielu põhjustas aga mitmeid konflikte. Esiteks tekkis tõsine tüli perekonnaliikmetega, teiseks tema kolleegi ning samuti ka prerafaeliitide vennaskonna liikme, Thomas Woolneriga. Woolner oli kunagi samuti Fanny'sseFannysse armunud, kuid abiellus siiski Alice'gaiga, Fanny ja Edithi kolmanda õega. Huntil on abielust Fannyga poeg, Cyril Holman Hunt. Edithiga oli tal teine poeg, Hilary Lushington Holman ning tütar Gladys Holman Hunt.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Michael Lawrence Rhodes|URL=https://www.geni.com/people/William-Holman-Hunt-OM/6000000014813152301|Pealkiri=William Holman Hunt|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=30.04.2018}}</ref>

Prerafaeliitide vennaskond asutati 1848. aastal William Holman Hunti, [[Dante Gabriel Rossetti]] ja John Everett Millais'i poolt. Vennaskond oli mõeldud inglise kunstnikele ja [[Poeet|poeetidele]] . Nende arust pidi kunst reaalne ja loomulik olema. Nad arvasid, et [[Raffael]] tegi perfektseid pilte, kuid nendes puudus emotsioon. Vennaskonna liikmed vältisid [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuningliku Kunstiakadeemia]] põhimõtteid, nad kasutasid elavaid värve ning joonistasid enamasti religioosseid pilte ja portreesi. Nende pildid olid väga detailsed ja reaalsed. Samuti panid nad palju rõhku ilule. Nende arvates aitas piltide ja luuletuste ilu kaasa sotsialiseerumisele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tate.org.uk/art/art-terms/p/pre-raphaelite|Pealkiri=Pre-Raphaelite|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.04.2018}}</ref>

Williami maalid on tuntud just seetõttu, et need on väga detailsed, elavate värvitoonidega ning on kavandatud väga täpse sümboolikaga.  Ta omandas need omadused John Ruskini ja [[Thomas Carlyle]] kirjutistelt, kes olid arvamusel, et maailma peab olema võimalik lugeda nagu kindlat süsteemi. Williami arvates oli kunstniku ülesanne tuua esile fakti ja märgi kooskõla. Ta luges Ruskini "Modern Painters" teist osa ning ta oli võlutud Ruskini arvamusest, et kunstnikud peaksid pöörduma tagasi hiliskeskaja ja vararenessanssi stiili poole.<ref name=":1" />

Hunt tahtis sümboolset [[Realism|realismi]] tuua modernnsesse kunsti, et need kes pilti vaatavad, saavad lugeda [[Metafoor|metafooride]] abiga rohkem kui lugu näiliselt jutustab. Ta maalis tavaliselt öösiti lambi valguses, et saavutada realistlikum valgus.<ref name=":1" />

1850. aastate keskel võttis ta ette reisi [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]]. Tema eesmärk oli otsida sealt inspiratsiooni ning topo-, kui ka etnograafilisi materjale oma uute tööde jaoks. Ta proovis leida üles kohad, kus toimusid Piiblis aset leidnud sündmused ning siis maalis neid järgi. Holman soovis alati läbi oma teoste anda edasi midagi religioosset,  et inimesed õpiksid sedasi rohkem [[Jeesus|Jeesust]] tundma. Esimest korda viibis ta Jeruusalemmas aastatel 1854-56. Ta pöördus tagasi Inglismaale aastal 1856 ja näitas oma  Jeruusalemmas valminud teost ''"Patuoinas"''. Sellel maalilimaalil on kujutatud kitse, kes seisab kuivanud kaldal, [[Surnumeri|Surnumere]] ääres. Kits sümboliseerib Jeesust, kes kannab kõiki maailma patte oma õlul, kuid samas on ta ka tõekandja.<ref name=":1" />

Seal valmisid veel sellised maalid nagu ''"Päästja leidmine templis"'' ja ''"Surma vari"''. Sealhulgas joonistas ta seal olles ka palju pilte sealsest maastikust. Kokku külastas ta Jeruusalemma neli korda.<ref name=":1" />

Tema maalide inspiratsiooniks polnud alati ainult religioossed teosed, vaid tihtipeale ka luuletused. Luuletuste põhjal on  valminud sellised tööd nagu ''" Shalotti daam"'' ja ''"Isabella".'' Hunt ehitas ka oma kodu Jeruusalemma.

Aastate jooksul muutus tema silmanägemine väga halvaks, mistõttu pidi ta maalimise lõpetama. Tema viimase suurima töö ''"Shalotti daam"'' aitas tal lõpuni viia tema assistent, Edward Robert Hughes.<ref name=":2" />

Hunt suri 7.septembril 1910 ja on maetud Püha Pauluse katedraali Londonisse. Ta põdes kroonilist bronhiiti[[bronhiit]]i, mille tagajärjel sai ta kopsuemfüseemi ning hukkussuri.

Fail:Holman-Hunt, William, and Hughes, Edward Robert - The Lady of Shalott - 1905.jpg|"Shalotti Daamdaam" (1905)