[[Pilt:Pietro Mascagni 2.jpg|thumb|Pietro Mascagni 1903. aastal]]
[[Pilt:Opera Composer Pietro Mascagni at age 25.png|pisi|Mascagni 25-aastaselt]]
'''Pietro Mascagni''' ([[7. detsember]] [[1863]] [[Livorno]] – [[2. august]] [[1945]] [[Rooma]]) oli [[Itaaliaitaalia]] helilooja ja dirigent. Kuulub ooperiajaloos koos [[Ruggero Leoncavallo]], [[Francesco Cilea]], [[Giacomo Puccini]], [[Alberto Franchetti]] ja [[Umberto Giordano]]ga itaalia heliloojate sellesse koolkonda, kelle liikmeid on nimetatud ooperitööstuses [[verism]]i koolkonna rajajateks. Komponeeris 15 [[ooper]]it, ühe [[operett|opereti]], orkestri- ja vokaalmuusikat, laule ja klaveripalu. Kuid oli väljaspool Itaaliat tuntud kui „ühe ooperi mees”, sest peale ''"Cavalleria rusticana''" ("[[Talupoja au]]") jäid teised ooperid praktiliselt ilma laiema tähelepanuta.
== Õpingud ==
Oli Domenico ja Emilia Mascagni teine poeg. Isal oli pagaritöökoda. 13-aastaselt alustas Livorno muusikakoolis (''Instituto Musicale di Livorno'') helilooja ja muusikakriitiku [[Alfredo Soffredini]] juures muusikaõpinguid. AlustasHakkas juba 16-aastaselt komponeerimistkomponeerima. 1880. aastaks oli kirjutanud ''"Sinfonia in do minore''", ''"Prima sinfonia in fa maggiore''", ''"Elegia''", ''"Kyrie''", ''"Gloria''" ja ''"Ave Maria''". 1882–851882–1885 jätkas õpinguid Milano konservatooriumis helilooja [[Amilcare Ponchielli]] ja [[Michele Saladino]] juures. Vaatamata talendi varasele avaldumisele jättis laiskuse tõttu õpingud pooleli ning asus tööle [[Vittorio Forli]] ja vendade Scognamigliode opereti rändtrupirändoperetitrupi dirigendina. Juhatas ka [[Genova]]s [[Luigi Arnaldo Vassallo]] ooperitrupi etendusi. 1881 võitis kantaadiga ''"In Filanda''" ("Ketrusveskis") Milano muusikavõistlustelmuusikavõistlusel esimese auhinna. 1884 asus tööle Milano ''[[Teatro dal Verme]]'' orkestrisse. 1885 juhatas operetihooaega [[Parma]]s. Samal aastal esietendus [[Cremona]]s tema operett ''"Il re a Napoli in Cremona''" ("Napoli kuningas Cremonas"), mida ta ise dirigeeris. 1886 sai vastloodud Cerignola konservatooriumis klaveri- ningja lauluõpetaja koha.
== Isiklikku ==
1889 abiellus [[Argenide Marcellina (Lina) Carbognani]]ga, kellest sai tema aktiivne loomingule innustaja ja ka mänedžer. Neil olisündis kaks poega ja üks tütar. [[Milano]] konservatooriumis õppides sõbrunes Pucciniga. Nende suhted jahenesid mõneks ajaks märgatavalt, kui Puccini väljendas oma antipaatiat Lina suhtes. Hiljem juhatas Puccini oopereid ning mängis sageli koos Puccini ja Leoncavalloga kaarte. 1932. aastal ühines Itaalia fašistliku parteiga ([[Partito Nazionale Fascista]], PNF) nagu tollal tegid paljud muusikud ja heliloojad, nende seas ka tema lähedane sõber helilooja Umberto Giordano. See aga tähendas rahva ningja kolleegide usalduse kaotust janing armastatud helilooja hea maine minetamist. Üritas olla Itaalia fašistlike valitsejate muusikaliseks suuvoodriks. Kirjutas fašistlike pidulike sündmuste jaoks hulgaliselt orkestri- ningja koorimuusikat. Komponeeris 1935. aastal Milano ''[[La Scala]]''-le heroilise ooperi ''"[[Nerone]]''", pidades nimikangelases silmas [[Benito Mussolini]]t. Selle tulemusena pöörasid teised heliloojad ja dirigendid talle lõplikult selja ning tema teoste esitamist boikoteeriti.
[[Fail:Signor Mascagni Conducting his Operas.jpg|pisi|Carlo de Fornaro karikatuur Mascagnist dirigendina]]
== Ooperikomponist ==
Esimene ooperialane katsetus oli ühe varasema kantaadi ''"Pinotta''" mugandus, mille tulemust küll häbenes, kuid soostus siiski selle ettekandmise 1932. aastal [[San Remo]]s. Järgmine katse oli romantiline tragöödia ''"Guglielmo Ratcliff''", mis jäi esialgu täielikult lõpetamata, kuna ei leidunud lavastamissooviga teatrit. Esitati ''La Scala''-sScalas alles 1895. aastal. Täistabamus oli aga 1890. aastal valminud ooper ''"Cavalleria rusticana''" ("Talupoja au"), millega võitis esimese auhinna muusikakirjastaja [[Edoardo Sonzogno]] korraldatud ühevaatuseliste ooperite konkursil. Teose lähetas ta konkursile üksnes Lina tungival pealekäimisel. Esietendusel Roomas [[17. mai]]l [[1890]] sai see Sitsiilia armastuse ja viha probleeme käsitlev teos triumfaalse vastuvõtu osaliseks. Helilooja kutsuti pärast etendust kuuskümmend korda kummardama. Teos levis kümne kuu jooksul praktiliselt üle kogu ooperilembeliseooperilembese Euroopa ning tegi praktiliselt tundmatu helilooja üleöö kuulsaks nii Itaalias kui ka teisel pool Atlandi ookeani. Ooper kindlustas Mascagni majanduslikult ning võimaldas pühenduda pea täielikult heliloomingule. "Talupoja au" kujundas Mascagni maine kogu eluks ning saadab tema nime tänaseni. ''"Cavalleria rustikana''rusticana" ja Leoncavallo ''"[[I pagliacci]]''" ("[[Pajatsid]]", 1892) panidki aluse ''verismo'' -ajastule. Edasine karjäär kuni elu lõpuni oli üksainus katse ''"Cavalleria rusticana''" taset ja edu ületada, kuid see eesmärk jäigi saavutamata. Kirjutas veel 14 ooperit ja kaks operetti, kuid enamik neist kukkus esietendusel läbi ning on tänaseks praktiliselt unustatud või neid esitatakse haruharva. Mõningast tähelepanu on kaasajal pälvinud vaid ''"[[L’amicoL'amico Fritz]]''" ("Sõber Fritz") ja ''"[[Iris]]''".
== Muusikaalane tegevus ==
1895–1903 juhtis ''Liceo Rossini'' teatrit [[Pesaros]]. 1900 käis ringreisil [[Moskva]]s ja [[Peterburi]]s ning 1902–031902–1903 USAs. 1903–111903–1911 oli Rooma ''Scuola Musicale'' ja 1909–111909–1911 ka Rooma ''[[Teatro Costanzi]]'' direktor. 1911 ja 1922 käis 7-kuulisel ringreisil Lõuna-Ameerikas. 1914 võitles aktiivselt koos Pucciniga Itaalia osalemise vastu Esimeses maailmasõjas. 1927 asus alaliselt elama Rooma ning alustas tihedat koostööd ''Opera di Roma''-gaRomaga, mis kestis praktiliselt elu lõpuni. Iseõppinud dirigendina juhatas lisaks oma teostele ka Puccini, Leoncavallo, Ponchielli, Boito, Giordano jt teoseid. Tema kaasaegsed nimekad dirigendid, eriti Toscanini, ei pidanud teda kunagi omasuguseks. Elu viimased aastad elas põlualusenapõlualuse ja vaesena ühes Rooma hotellis ''Grand Hotel Plaza''. Tänapäeval on tema maine veristliku ooperikoolkonna loojana taastunud ning suhted fašistidega andestatud.
Eestis on tema teostest esitatud vaid "Talupoja au" (''"Cavalleria rusticana''"): [[Estonias]] 1919, 1936, 1942, 1978, 2004 (kontsertettekanne), 2006; [[Vanemuise suur maja|Vanemuises]] 1935, 1944, 1963.
== Ooperid ==
* Pinotta (komp 1881, San Remo, 1932),
Pinotta (komp 1881, San Remo, 1932), Il re a Napoli in Cremona (operett, Cremona, 1885), Cavalleria rusticana (Rooma, 1890), L’amico Fritz (Rooma, 1891), I Rantzau (Firenze, 1892), Guglielmo Ratcliff (Milano, 1895), Silvano (Milano, 1895), Zanetto (Pesaro, 1896), Iris (Rooma, 1898), Le maschere (Rooma, 1901), Amica (Monte Carlo, 1905), Isabeau (Buenos Aires, 1911), Parisina (Milano, 1913), Lodoletta (Rooma, 1917), Sí (operett, Rooma, 1919), Il piccolo Marat (Rooma, 1921, Nerone (Milano, 1935).
* Il re a Napoli in Cremona (operett, Cremona, 1885),
* Cavalleria rusticana (Rooma, 1890),
* L’amico Fritz (Rooma, 1891),
* I Rantzau (Firenze, 1892),
* Guglielmo Ratcliff (Milano, 1895),
* Silvano (Milano, 1895),
* Zanetto (Pesaro, 1896),
* Iris (Rooma, 1898),
* Le maschere (Rooma, 1901),
* Amica (Monte Carlo, 1905),
* Isabeau (Buenos Aires, 1911),
* Parisina (Milano, 1913),
* Lodoletta (Rooma, 1917),
* Sí (operett, Rooma, 1919),
* Il piccolo Marat (Rooma, 1921),
* Nerone (Milano, 1935).
{{JÄRJESTA:Mascagni, Pietro}}
|