Edgar Johan Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fail Edgar_Johan_Kuusiku_kavandatud_mälestusmärk-mausoleum_Kaitseväe_kalmistul.jpg on eemaldatud, sest kasutaja P199 kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Edgar Johan Kuusiku kavandatud mälestusmä |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Edgar Johan Kuusiku bareljeef Gonsiori 17 Tallinnas, 11.05.2011.jpg|thumb|Edgar Johan Kuusiku bareljeef tema projekteeritud nn kindralite maja seinal (
'''Edgar Johan Kuusik''' [[VR II/3]] ([[22. veebruar]] [[1888]] [[Valgjärve]] – [[3. august]] [[1974]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]], [[pedagoog]] ja [[disainer]] (peamiselt mööbli- ja interjöörikujundaja).
==Elukäik==
Kuusik sündis Võrumaal [[Pikajärve mõis]]a valitseja perekonnas. Õppis 1899–1906 [[Tartu Reaalkool]]is ning 1906–1914 [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudis]], mille lõpetas 1914. aastal arhitektina.<ref name="mälestusi">Linda Kaljundi [http://www.epl.ee/artikkel/591772 "Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi" I–V"] EPL, 28. jaanuar 2011</ref> Pärast instituudi lõpetamist reisis Kuusik Soomes, kuhu pidi 1914. aasta sügisel naasma, et hakata tööle Eliel Saarineni büroos. Alanud maailmasõda sundis aga plaane muutma. Eestis tööd leidmata, siirdus Kuusik Peterburi, kus töötas 1915. aastal mõnda aega baltisaksa arhitekti B. von Huecki juures.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=1-30}}</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Kuusik
[[Vabadussõda|Vabadussõtta]] läks Kuusik vabatahtlikuna 1. detsembril 1918, olles algul [[Kapten Irv|laiarööpmelisel soomusrongil nr 1]] ja seejärel [[Ratsarügement|1. ratsapolgus]]. Osales lahingutes [[Punaarmee]] vastu [[Viru rinne|Narva]] ja [[Pihkva]] rindel, [[Lõunarinne|Lõuna-Eestis]] ja Lätimaal. Ohvitseri asetäitja alates maist 1919. Lipnik veebruarist 1920. Vabastati teenistusest mais 1920. Sõja lõppedes pälvis Kuusik II liigi III järgu Vabadusristi.<ref name=":0" />
Sõja-aastatel,
1945. aastal astus Kuusik Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmeks, kuid 1950. aastate algusajal kustutati ta mineviku pärast EAL nimekirjast.<ref name=":0" /> 1950–1952 oli Kuusik [[Eesti NSV Arhitektide Liit|Eesti NSV Arhitektide Liidust]] välja heidetud, kuid sai siiski töötada õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.<ref name="mälestusi" /> 1968. aastal nimetati ta Eesti NSV teeneliseks arhitektiks.<ref name=":0" />
16. rida:
==Looming==
Kuusiku tööde hulka kuulub palju eriotstarbelisi hooneid: Abja-Paluoja pangamaja (1929, hiljem postkontor), [[Tallinna Kunstihoone|Tallinna kunstihoone]] (1934, koos [[Anton Soans]]<nowiki/>iga), Kaubandus- ja Tööstuskoja ruumid Tallinnas endises [[Kanuti gildi hoone|Kanuti gildi]] hoones (1933), Tallinna 1930. algusaastate moodsad kinod Modern (hävinud) ja Helios (seisab tühjana), Eesti Panga Võru osakonna hoone (1938, koos [[Anton Soans]]<nowiki/>iga), Vabariigi Ohvitseride Keskkogu kasiino Tallinnas Sakala 3 (1939-47).<ref name=":0" /> Kuusiku projekti järgi on ümber ehitatud ka R. v. Engelhardt'i ja N. Thamm ''jun.'' poolt projekteeritud endine Haldushoone Suur-Karja tn. 20.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur I|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>▼
▲Kuusiku tööde hulka kuulub palju eriotstarbelisi hooneid: Abja-Paluoja pangamaja (1929, hiljem postkontor), [[Tallinna Kunstihoone|Tallinna kunstihoone]] (1934, koos [[Anton Soans]]
Lisaks on Kuusik projekteerinud arvukalt elamuid funktsionalistlikest väikemajadest Tallinna esimeses moodsas Maasika ja Vaarika asumis kesklinna kortermajadeni (Sakala 4 ja Tina 17, mõlemad 1936; Gonsiori 17,1937 jt
▲Lisaks on Kuusik projekteerinud arvukalt elamuid funktsionalistlikest väikemajadest Tallinna esimeses moodsas Maasika ja Vaarika asumis kesklinna kortermajadeni (Sakala 4 ja Tina 17, mõlemad 1936; Gonsiori 17,1937 jt.). 1920-ndate aastate alguses tegeles Kuusik Koplis asuva [[Neeme tänav|Neeme tänava]] asumi hoonete projekteerimisega. Kokku ehitati tema projekti järgi ligi 30 laudadega vooderdatud katusekorrusega puidust ühepereelamut. Enamik hooned valmisid perioodil 1924-25.<ref name=":1" /> Tartus kavandas ta Tammelinna ning ilusaid linna üürimaju - K. E. v. Baeri 1 ja Liiva 17.<ref>{{Raamatuviide|autor=Edgar Johan Kuusik|pealkiri=Mälestusi ja mõtisklusi I-V|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Päevaleht|lehekülg=}}</ref> Kuusik osales kokku rohkem kui 50-l arhitektuurikonkursil, lisaks tegi ka planeeringuid ja kavandas mööblit.<ref name=":0" /><gallery>
|Võru panga hoone, vaade. Arhitektid Edgar Kuusik ja [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]
|Haigla Kuressaares. Arhitektid Edgar Kuusik/ [[Peep Jänes]] ja Ilmar Heinsoo
27. rida ⟶ 26. rida:
Fail:Tallinn, elamu Gonsiori 17, 1938.jpg|Elamu Tallinnas, Gonsiori 17
</gallery>
1920
Tööd mausoleum-mälestusehitisega alustas Kuusik 1927. aasta sügisel. Monumendi ehitamine algas 1928. mais ning see valmis sama aasta oktoobriks: kõigest viie ja poole kuuga. Avamisaegses brošüüris (1928) on ära toodud tegijate nimed: kujur Aleksander Jannes, artellivanem Aav ja kolm nooremat saarlast, ehitusmeister Martin, kümnik Seiman ja Lasnamäe karjääri kiviraiuja meister Valk. Neljast nurgast massiivsetele kolmiksammastele toetuv paekivist mausoleum oli 8 meetrit kõrge. Sambad, kaared, urni jalam ning reljeefid olid Saaremaa nn marmorist, ülejäänu Lasnamäe paest. Katus oli kaetud plekiga, lagi männipuust. Monumendi esiküljel oli viis reljeefi: keskel riigivapp, sellest kahel pool neli embleemi, mis sümboliseerisid jalaväge, mereväge, ratsaväge ja kahurväge. Lõunaküljel oli Tallinna suur vapp, idapoolsel küljel Tallinna väike vapp ning läänepoolsel küljel kiri: ''„1918.–1920. aasta Eesti Vabadussõjas langenutele. Püha on isamaa sund – kodumaa pojad – teil’ rahulist und…” .'' Laskurkorpuse sapöörid lasid mausoleumi õhku 1950. aasta kevadel Eesti NSV 10. aastapäeva „auks”, nii mäletavad kaasaegsed.<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/edgar-johan-kuusiku-vabaduss-ja-monumendid/|Pealkiri=Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid|Väljaanne=Sirp|Aeg=14.03.2008|Kasutatud=01.05.2018}}</ref>
34. rida ⟶ 33. rida:
'''Kaitseväe kalmistu teised monumendid'''
Kaitseväe kalmistule kavandas Kuusik veel Vabadussõja juhtide ja kindral [[Johan Unt|Johan
Tegemist on Tallinna ainsa funktsionalistliku näidisasumiga, mis hoonestati väikekorterite võistluse alusel. Idee autoriks oli Konstantin Bölau. Projektis lõid lisaks Kuusikule kaasa veel [[August Volberg]], [[Erich Jacoby]], [[Elmar Lohk]] ja Franz de Vries. Antud projekti algatamine ja elluviimine tähistas lamedakatuselise funktsionalismi üldist läbimurret. Kuusiku projekteeritud kuupjad kaksikelamud jäävad Maasika tänavale, hoonete numbriteks 3; 5; 7 ja 9. Kumbki korter on projekteeritud eraldi korrusele. Aknaluukidega on arhitekt püüdnud luua lintakna illusiooni, ent ühtlasi viitab luukide säilitamine funktsionalismi
▲==== Uue Tare asum Maasika ja Vaarika tänaval (1931-1932) ====
▲Tegemist on Tallinna ainsa funktsionalistliku näidisasumiga, mis hoonestati väikekorterite võistluse alusel. Idee autoriks oli Konstantin Bölau. Projektis lõid lisaks Kuusikule kaasa veel [[August Volberg]], [[Erich Jacoby]], [[Elmar Lohk]] ja Franz de Vries. Antud projekti algatamine ja elluviimine tähistas lamedakatuselise funktsionalismi üldist läbimurret. Kuusiku projekteeritud kuupjad kaksikelamud jäävad Maasika tänavale, hoonete numbriteks 3; 5; 7 ja 9. Kumbki korter on projekteeritud eraldi korrusele. Aknaluukidega on arhitekt püüdnud luua lintakna illusiooni, ent ühtlasi viitab luukide säilitamine funktsionalismi väljendusvahedite umbusaldamisele.<ref name=":6" /><gallery>
Fail:Tallinn, elamu Maasika 3, 1931-1932.jpg|Tallinn, elamu Maasika 3
Fail:Tallinn, elamu Maasika 5, 1931-1932.jpg|Tallinn, elamu Maasika 5
46. rida ⟶ 43. rida:
</gallery>
[[Fail:Tallinna Kunstihoone.jpg|pisi|Kunstihoone algusaastatel ]]
Eesti kunstnikel tekkis oma näituseruumide ehitamise mõte juba 1920. aastate algul. 1925.
Võistlus kuulutati välja 1932. aasta oktoobris. Kuusik ei osalenud, sest tema koostas võistlustingimused. Projekteeritava hoone ruumiprogramm oli piiratud võimaluste tõttu väga ökonoomne. Viiekorruselise hoone kõrguseks nähti ette 18,5 meetrit. Esimesele korrusele planeeriti äriruumid, vestibüüli riietehoiuga, kaks skulptori ateljeed; teisele korrusele näituseruumid; kolmandale korrusele bürooruumid ning neljandale-viiendale korrusele ateljeed elamisvõimalusega nende juures. Krundi ehitusnõuded seadsid arhitekti kindlatesse raamidesse. Hoone T-kujulise plaani tingisid Tallinna ehitusmääruse nõuded. Õueehitise kõrgus ei võinud ületada vahekuja kahekordset laiust – see põhjustas aga näituseruumide pinna vähenemise. “Avalikkude ehituste määrus” nõudis korteritesse viiva trepikoja eraldamist ühiskondlikest, antud juhul näituseruumide treppidest.
1933. aasta märtsis lõppenud võistlusele esitati 38 projekti. Eestis tegutse üldse 60 arhitekti ringis, seega oli huvi konkursil osalemise vastu väga suur. Žürii andis esikoha [[Anton Soans|Anton Soansi]] projektile. Kunstihoone ehituskomisjoni protokollidest selgub, et 1. juunil tehti Soansile ülesandeks koostada kunstihoone lõplik projekt. E. J. Kuusiku sõnade järgi oli Soans “sedavõrd noobel”, et kutsus teda ühiselt tööd jätkama. Kuusik võttis ettepaneku rõõmuga vastu. 15. juunil kinnitati Soansi-Kuusiku algprojekt ning 20. juunil ehitustööde kirjeldus.
Soansi-Kuusiku Kunstihoone fassaadikompositsioon erineb Soansi võistlusprojektist. Arhitektid töötasid tõsiselt fassaadivariantidega. Lõpptulemus, teostatud fassaad on otsingutest parim – monumentaalne ning samas ka elegantne. Suurejooneliselt on rakendatud konstruktivistlikke võtteid, mis väljenduvad nii suures klaaspinnas kui ka sissepääsu lahenduses. Kunstihoone fassaadikompositsiooni iseloomustab sümmeetria ja klassikaline mõtteviis. Hoone kuubiline ehituskehand toetub kahele sambale, akendest moodustuv konstruktivistlik klaasvitriin on ühtlasi hoone sümboolse mõtte kandjaks. Funktsionalistlike ja dekoratiivsete elementide vastandamine tekitab ootamatu kunstilise pinge. Seda täiendab hoone ekspressiivne värvilahendus – roosaka terrasiitkrohviga seinapind (saavutati valge kalami marmoripuru, punase tellisepuru ja musta inglise söe segamisega ning kandmisega tsemendi peale), poleeritud graniidist punased postid, mustad aknaraamid ning hele põrandapind välisruumis.
59. rida ⟶ 56. rida:
[[Fail:Tallinna Kunstihoone 2018. aasta kevadel..jpg|vasakul|pisi|Hoone 2018. aasta kevadel]]
Kunstihoone ehitus algas 1933. aasta juunis. Töövõtjaks olid vennad Edenbergid, tehnilist järelevalvet teostas arhitekt Kuusik. Toorehitus valmis talveks ning hoone sai katuse alla. Sisetöid teostati 1933/1934.
Kunstihoone sisekujunduse ja detailide joonised koostas E. J. Kuusik. Kuusik kavandas ka mööblit – saali pika pingi, mis teostati Lutheri vabrikus ning Kunstiklubi sisustuse. Kui hoone välisuksed on funktsionalistliku lahendusega, siis siseuksed on Kuusikule omaselt dekoratiivsete detailidega. Kuusik on kirjutanud: „...ornamenteerimine on põhiolemuselt niivõrd tihedasti ehitamisega seotud, et me ilmekat ehituskunsti ei suuda ornamendita kujutada. Küsimus võib siin olla vaid, kuivõrd abstraktse iseloomuga peaks olema ornamenteering antud ehitise
Kunstihoone valmis ning avati 15. septembril 1934 kunstinäitusega. President K. Päts lõpetas oma avakõne sõnadega ''“...kui selles kunstitemplis andutakse vaid tõsisele kunstile, siis tahan ma hoolt kanda selle eest, et see kunstihoone jääks igavesti kunstnike omaks. Annan selle hoone üle kunstnikele.”'' 1940. aastal Kunstihoone natsionaliseeriti ja anti üle Eesti NSV Kunstifondile. 1944. aasta märtsi õhurünnakutes sai kunstihoone kannatada
Aastatel
[[Fail:E.J.Kuusik - Sakala 2,4 - 1935-1936.JPG|pisi|Sakala 2/4]]
Maakrediidiseltsi elamuna ehitatud hoone valmis Kuusiku projekti järgi 1936. aastal. Hoone on 4-korruseline, keldri- ja pööningukorruse ning liftiga. Funktsionalistlikul fassaadil on tume
Suurel põlismändidega krundil tänavajoonest eemal paiknev funktsionalistlik esindusvilla on kavandatud 1935. aastal. Tellijaks oli tööstur [[Oskar Kerson]]. Kuusik, kes ise disainis siia ka interjöörid ning valis esindusruumide mööbli, tegi projektist mitu varianti, sest esialgset ruumiprogrammi muudeti ehituse käigus. Arhitekt oligi kavandanud hoone nn. kasvava majana, kuhu saab vajadusel ruume juurde liita. Elegantne asümmeetrilise ülesehitusega hoone, mis omal ajal oli üks suurejoonelisemaid modernistlikke elamuid Nõmmel, on küll tugevasti kannatanud hilisemate juurde- ja ümberehituste tõttu, kuid selle üldmaht ja suur osa
<gallery>
81. rida ⟶ 78. rida:
[[Fail:NO99 teatrihoone Sakala tänaval, 27. august 2011.jpg|pisi|Hoone 2011. aastal]]
Sõja
2000
== Teostamata jäänud tööd ==
* Tallinna kunstimuuseum (1937. aasta konkursi peapreemia, jagatud Erich Jacobyga, muuseum jäi ehitamata).
* Tallinna raekoda (1937, konkursi ost, mis valiti teostamiseks, jäi ehitamata).<ref name=":0" />
* Lisaks osales E. J. Kuusik ka pärnu Rannahotelli 1934. aasta võistlusel, kus tema projekt pälvis II auhinna.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Prisma Prindi kirjastus|lehekülg=}}</ref>
95. rida ⟶ 92. rida:
*Edgar Johan Kuusik. "Mälestusi ja mõtisklusi I-V". Tallinn 2011. Kuusiku "Mälestusi ja mõtisklusi" käsikiri valmis 1962–1969, kuid pääses trükki alles 2011. aastal.
*Edgar Johan Kuusik. "Ehituskunst". Tallinn, 1973.
105. rida ⟶ 101. rida:
* Kunstihoone 1988. Kuraatorid [[Karin Hallas-Murula]], [[Mart Kalm|Mart Kalm,]] [[Krista Kodres]], Liivi Künnapu, Piret Lindpere.
* E. J. Kuusiku 120. sünniaastapäevale pühendatud näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 12.03.
==Isiklikku==
111. rida ⟶ 107. rida:
Kuusik oli [[korp! Vironia]] liige.
== Arhiivimaterjalid ==▼
* (2014) Kunstihoone fassaadi remont-restaureeimise põhiprojekt. OÜ Inrestauraator Projekt. Tallinn, 2014. TLPA MO arhiiv, n. 9., s. 8810.▼
* (2014) E. Ein. Ehitustehniline ekspertiis. Tallinnas vabaduse väljak 8 asuva hoone konstruktsioonide pragunemise, eriti fassaadi ja katusekarniisi seisukorra kohta ning parandusettepanekud. Tallinn, juuli 2014.a. TLPA MO arhiiv n. 9, s. 8849.▼
* (2008) A. Tamverk. Trepikoja sisekujunduse projekt. Tallinn, veebruar 2008.a. TLPA MO arhiiv, n. 9., s. 5199.▼
* (2002) L. Künnapu. Muinsuskaitse eritingimused Tallinnas, Vabaduse väljak 8, Tallinna Kunstihoone äriruumi restaureerimiseks-rekonstrueerimiseks. Tallinn. TLPA MO n. 9, s. 1370.▼
* (1995) L. Künnapu. Aruanne Tallinna Kunstihoone restaureerimis- ja rekonstrueerimistöödest 1994.-1995.a. Tallinn. TLPA MO n.3, s. 3562.▼
==Viited==
129. rida ⟶ 117. rida:
*(2014) H. Valk. KuKu Klubi kuldsed aastad. Tallinn.
*(2014) K. Hallas-Murula. Tallinna Kunstihoone 1934-1940. SA Tallinna Kunstihoone Fond.
▲* (2014) Kunstihoone fassaadi remont-
▲* (2014) E. Ein. Ehitustehniline ekspertiis. Tallinnas vabaduse väljak 8 asuva hoone konstruktsioonide pragunemise, eriti fassaadi ja katusekarniisi seisukorra kohta ning parandusettepanekud. Tallinn, juuli 2014.a. TLPA MO arhiiv n. 9, s. 8849.
▲* (2008) A. Tamverk. Trepikoja sisekujunduse projekt. Tallinn, veebruar 2008.a. TLPA MO arhiiv, n. 9., s. 5199.
▲* (2002) L. Künnapu. Muinsuskaitse eritingimused Tallinnas, Vabaduse väljak 8, Tallinna Kunstihoone äriruumi restaureerimiseks-rekonstrueerimiseks. Tallinn. TLPA MO n. 9, s. 1370.
▲* (1995) L. Künnapu. Aruanne Tallinna Kunstihoone restaureerimis- ja rekonstrueerimistöödest 1994.
==Välislingid==
*"70-aastane Tallinna Kunstihoone", artikkel, 30.
*Linda Kaljundi [http://www.epl.ee/artikkel/591772 "Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi" I–V"]
*Karin Hallas-Murula [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=310:edgar-johan-kuusiku-vabaduss-ja-monumendid&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3197 "Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid"] Sirp, 14.
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20857 Edgar Kuusik Eesti ohvitseride andmekogus]
|