Isemajandava Eesti ettepanek: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Stardipüstoli jutt välja
Kes sai aru, kes ei saanud
1. rida:
[[Pilt:Nelja mehe ettepanek Edasi leheküljel.jpg|pisi|Ettepanek ajalehes Edasi]]
'''"Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele"''' ilmus [[24. september|26. septembril]] [[1987]] [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Selle kirjutise autoriteks olid märgitud [[Siim Kallas]], [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]] ja [[Mikk Titma]] ning see sai nõnda tuntuks kui '''nelja mehe ettepanek'''. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas [[Eesti NSV]] peaks saavutama majandusliku iseseisvuse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisus. Selle varjus oli ettepanekul iseseisvumisele suunda andev poliitiline motiiv, millest kõik üheselt aru said.
 
Ettepaneku väljatöötamine algas tollase [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] arengustsenaariumidega tegeleva osakonna juhataja Edgar Savisaare initsiatiivil. Initsiatiiv toetus [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe [[Nikolai Rõžkov]]i vihjele vajadusest genereerida üldises [[perestroika]] tuhinas ideid majanduse juhtimise parandamiseks. Rõžkov käis Tallinnas 19. detsembril 1986 avamas [[Muuga sadam|Tallinna Uussadamat]], mis oli Nõukogude Liidu Euroopasse suunduvale naftaekspordile eluliselt vajalik. Rõžkov oli NSV Liidu majandusliku olukorra võimaluste suhtes äärmiselt pessimistlik ning innustas Eesti seltsimehi, et need pakuksid midagi põhimõtteliselt uut üleliidulise majanduselu korraldamiseks. [[Karl Vaino]] aga teatas mõne aja pärast [[Moskva]]sse, et Eestis pole sellist teadlaste kaadrit, kes suudaks midagi konstruktiivset välja pakkuda.