|
'''Meštšera keel'''<ref>{{cite web|url=http://multitree.org/codes/0tx |title=Meshcherian |publisher=MultiTree |date=2009-06-22 |accessdate=2012-07-13}}</ref> on väljasurnud soomeugri keel, mida kõnelesid kuni 16. sajandini [[Okaa]]uurali ja [[Kljazma]] jõgede vahel [[Meštšora tasandik]]ul tänapäevaste [[Rjazani oblast|Rjazanikeel]], [[Vladimiri oblast|Vladimiri]] ja [[Moskva oblast]]i aladel elanud [[meštšeralased]]. Meštšera keelest pole säilinud kuigivõrd palju andmeid peale mõningate [[kohanimed]]e.<ref name=multitree>{{cite web|url=http://multitree.org/codes/0tx |title=Meshcherian |publisher=MultiTree |date=2014-04-08 |accessdate=20142018-0406-0824}}</ref> mida rääkisid [[meštšeralased]].
MõneMeštšera keeleteadlasekeele arvateskohta võison vähe teada. Kaks 15. sajandi [[leetopiss]]i kinnitavad, et meštšeralastel oli "oma keel", mille elemendid on oletatavalt säilinud mõnedes [[kohanimi|kohanimedes]].<ref>[[Pauli Rahkonen]] (2009). The Linguistic Background of the Ancient Meshchera Tribe and Principal areas of Settlement. Lk 160, 169. [[Doktoriväitekiri|Doktoriväitekirjas]] [https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/38908/southeas.pdf "The South-Eastern Contact Area of Finnic Languages in the Light of Onomastics"], 2013</ref> Tavaliselt on eeldatud, et meštšera keel kuuludaoli [[mordvauurali keeled|mordvauurali]] või [[soome-ugri keel|soome-ugri]] keel.<ref>Rahkonen 2009, lk 160</ref><ref name=Aikio>[[Ante Aikio]] (2012). [http://www.sgr.fi/sust/sust266/sust266_aikio.pdf An essay on Saami ethnolinguistic prehistory]. – ''Mémoires de la Société Finno-Ougrienne'', Helsinki: Finno-Ugrian Society, lk 69</ref> Mõni keeleteadlane on selle täpsemalt liigitanud [[soome-volga keeled|soome-volga keelte]]<ref name=multitree /> või veel konkreetsemalt [[mordva keel]]te hulka.<ref name="Janse 2000 A108">{{cite book |title=Language Death and Language Maintenance |last=Janse |first=Mark |authorlink= |coauthors=Sijmen Tol, Vincent Hendriks |year=2000 |publisher=John Benjamins Publishing Company |location= |isbn=978-90-272-4752-0 |url=http://books.google.com/books?id=JdzVePSApMgC&pg=PA108 |page=A108 }}</ref><ref>Rahkonen 2009, kuidlk 167: viide [[PauliJevgeni RahkonenRjabinin]]i meelest(1997). viitavadФинно-Угорские kohanimedплемена pigemв [[permiсоставе keeled|permiдревней keelerühmale]]Руси. Издательство Санкт-Петербургского университета. Санкт-Петербург</ref>{{citation
| last = Rahkonen
[[Pauli Rahkonen]] on püüdnud keele klassifitseerimise probleemi lahendada uurides kohanimesid piirkonnas, kus varaste kirjalike allikate teatel meštšeralased elasid, kus esinevad meštsera-[[etnonüüm]]ist tuletatud kohanimed ja kus [[arheoloog]]ide arvates asus omanäolise [[arheoloogiline kultuur|arheoloogilise kultuuriga]] ''Meštšera''-nimeline ala. Tema hinnangul pidi see piirkond jääma ennekõike [[Okaa]] jõe vasakkaldale. Rahkonen võrdles selle territooriumi kohanimesid naabruses asuvate erinevate soome-ugri keelte ja neist pärit kohanimedega. Ta pidas oma analüüsi põhjal võimalikuks rekonstrueerida mitmeid meštšerakeelseid sõnu (''vil'' "ülem-, ülemine", ''ul'' "alam-, alumine", ''un'' "suur", ''ič'' "väike") ja teha järelduse, et meštšera keel kuulus [[permi keel]]te hulka.<ref>Rahkonen 2009, lk 170–176, 187–189</ref>
| first = Pauli
| title = The Linguistic Background of the Ancient Meshchera Tribe and Principal Areas of Settlement
[[Ante Aikio]] on seda nimetanud "spekulatiivseks teooriaks".<ref name=Aikio /> [[Vladimir Napolskihh]] hinnangul on Rahkonen eksinud, kui ta paigutas ''Meštšera'' piirkonna Okaa vasakkaldale. Tema väitel asub seal küll tänapäeval [[Meštšora madalik]]uks kutsutud ala, kuid kuni 19. sajandini nimetati nõnda hoopis Okaa paremkallast kuni [[Sura jõgi|Sura jõeni]]. Rahkoneni järeldust meštšera keele kuulumisest permi keelte hulka on ta iseloomustanud kui "diletantlikku fantaasiat".<ref>[[Vladimir Napolskih]] (2018). [https://www.researchgate.net/publication/323555228_Ethno-Linguistic_Situation_in_the_Forest_Zone_of_Eastern_Europe_in_the_First_Centuries_AD_and_the_Data_of_Jordanes%27_Getica/fulltext/5a9d3f09a6fdcc3cbacdf05a/323555228_Ethno-Linguistic_Situation_in_the_Forest_Zone_of_Eastern_Europe_in_the_First_Centuries_AD_and_the_Data_of_Jordanes%27_Getica.pdf?origin=publication_detail Этнолингвистическая ситуация в лесной зоне Восточной Европы в первые века нашей эры и данные «Гетики» Иордана]. ''Вопросы ономастики''. 2018,Т. 15. No 1. Lk 15–16</ref>
| journal = Finnisch-Ugrische Forschungen
| year = 2009
[[Aleksei Markov]]i hinnangul säilis meštšera keel alates 12.–13. sajandist vaid kohaliku lihtrahva seas ning kadus lõplikult umbes 16. sajandil.<ref name=Markov>[[Aleksei Markov]]. [http://www.hunmagyar.org/turan/mordvin/meshchera.html Meshchera], HUNMAGYAR.ORG</ref>
| volume = 60
| issn = 0355-1253
}}</ref> Rahkoneni seisukohti ei toeta samas teised teadlased, neid on kritiseerinud näiteks Vene uralist [[Vladimir Napolskihh]].<ref>{{cite web|url=http://forum.molgen.org/index.php/topic,443.msg76477.html#msg76477 |title=Вопросы Владимиру Напольских-2. Uralistica |publisher=Forum.molgen.org |accessdate=2012-07-13}}</ref> Tänapäeval kannab lähedast nime [[meštšeeri tatari murre]], mis kuulub [[turgi keeled|turgi keelte]] hulka;. meštšeeriMeštšeeri tatari keelt arvatakse pärinevat meštšeralastelt, kes võtsid tatarlastelt üle [[sunniidid|sunniitliku islami]] ja keele.<ref >M. Z. Zekiyev (2006). [http://wwwdergipark.turkiyat.selcuk.edugov.tr/pdfdergidownload/s19article-file/toker.pdf258039 Mişerler, Başkurtlar ve dilleri / Mishers, Bashkirs and their languages]. In ''"Türkiyat Araştırmaları Dergisi''", lk 73-86</ref>
==Viited==
[[Kategooria:Mordva keeled]]
[[Kategooria:Volga-soome keeled]]
[[Kategooria:Uurali keeled]]
| 