Austria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
181. rida:
1972. aastal, pärast parlamendi üksmeelset heakskiitu, alustati Doonau jõel Zwentendorfis tuumaelektrijaama ehitust. 1978. aastal toimunud referendumil hääletas 50,5% tuumaenergia kasutamise vastu<ref name="Fe3W3" />, mille järel keelustati selle kasutamine parlamendi dekreediga hoolimata sellest, et Zwentendorfi tuumajaam oli valminud.
Üle poole Austria elektrivajadusest saadakse veejõust. Taastuvenergia (lisaks veele ka tuul, päikeseenergia ja biomass) moodustab 62,89% Austria energiatarbimisest. Ülejäänu pärineb maagaasist ja naftast.<ref name="I9M3C" />
===Väliskaubandus===
261. rida:
2016. aastal elas Austrias hinna.guliselt 8 576 149 inimest, ligikaudu veerand neist pealinnas Viinis (1,8 miljonit, koos eeslinnadega 2,6 miljonit). Aastatel 2001–2011 kasvas Austria rahvaarv 4,6% võrra, mis on viimaste kümnendite suurim tõus. Suurem osa selles langeb sisserände arvele. Rahvaarv tõusis kõigil liidumaadel, välja arvatud Kärtneris (−0,6%). 43% elanikkonnast on koondunud Ida-Austriasse (Viin, Alam-Austria, Burgenland), järgneb Lääne-Austria (Ülem-Austria, Salzburg, Tirool, Vorarlberg) 36%-ga. Lõunapoolsete liidumaade (Kärtner, Steiermark) arvele langeb 21%<ref name="25Tgc" />.
31.
Aastatel 2001–2011 jäi elussündide arv aastas 75 000 ja 78 000 vahele. 41,7% lastest sündis vabaabielus või üksikvanematele<ref name="HnxDh" />. Populaarseimad nimed olid Anna ja Lukas<ref name="ii4P8" />. Iga viljakas eas naise kohta sündis 2014. aastal 1,46 last. Keskmine vanus esimese lapse sündimisel on 29 aastat. Oodatav eluiga oli meestel 78,9 aastat (2004 76,4 aastat) ja naistel 83,7 aastat (2004 82,1 aastat)<ref name="T3tNa" />.
283. rida:
Põhja- ja Kesk-Saksamaalt lähtunud reformatsiooni järel kujunesid Austria ja Baierimaa 16.–17. sajandil vastureformatsiooni tuumikaladeks. Habsburgide monarhia nägi ennast kui katoliikluse kaitsjaid ning kehtestas ranged seadused selle mõju taastamiseks ja levitamiseks. Olud hakkasid leevenema seoses 18. sajandi valgustusega. 1781. aastal andis keiser Joseph II tolerantsuspatendi, mis võimaldas teistele konfessioonidele piiratud tegevusvabaduse. Usuvabadus deklareeriti konstitutsioonilise aktiga 1867. aastal, millega ühtlasi tunnustati rooma-katoliku kiriku kõrval ka erinevaid ortodoksi (kreeka, serbia, rumeenia, vene, bulgaaria) ja protestantlikke (luterlased, kalvinistid) kirikuid, samuti juute. Pärast Bosnia ja Hertsegoviin annekteerimist 1912. aastal tunnustati ametlikult ka islamit<ref name="phFLe" />.
Tänapäeval käsitletakse kirikuid kui juriidilisi isikuid, mis alluvad riiklikule seadustikule. Kokku on Austrias 14 ametlikult tunnustatud kirikut ja religioosset kogukonda ning 10 registreeritud uskkonda. Ajalooliselt on olnud mõjukaim katoliku kirik, ehkki alates 20. sajandi teisest poolest on aktiivsete usklike arv pidevalt vähenenud.
Ligikaudu 340 000 inimest, peamiselt sisserändajad Türgist, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost, kuulub erinevatesse islamikogudustesse. Ortodoksi kiriku liikmeid on umbes 180 000 (peamiselt serblased). 20 000 inimest kuulub Jehoova tunnistajate kogudustesse. 20% rahvastikust ei tunnista ühtki religiooni<ref name="phFLe" />.
305. rida:
== Ajalugu ==
{{vaata|Austria ajalugu}}
Esiajal oli Kesk-Euroopa suures osas asustatud keldi hõimudega, kes organiseerusid omavahel lõdvalt seotud pealikuvõimuga valdusteks. 1. sajandil
Pärast Rooma riigi langemist asustati Austria alad baieri, slaavi ja avaari hõimude poolt<ref name="3WdEU" />. 788. aastal vallutas piirkonna Karl Suur, kes liitis selle Ida-Frangi riigiga. Järgnesid kolonisatsioon ja ristiusustamine. Tänapäeva Austria tuumikalad, tollal tuntud kui Marchia orientalis, läänistati 976. aastal krahv Leopold Babenbergile<ref name="6EBtz" />. Esimene kirjalik allikas, mis sisaldab nimetust Austria/Ostarrichi, viitabki Babenbergide valdustele. 1156. aastal antud ''Privilegium Minus'''ega muudeti Austria hertsogkonnaks. 1192. aastal omandasid Babenbergid ka Steiermargi. Nende meesliin lakkas hertsog Friedrich II surmaga aastal 1246<ref name="3j2rn" />. Lühikeseks ajaks haaras pärijata jäänud Austria, Steiermargi ja Kärtneri hertsogkondade üle kontrolli Böömi kuningas Ottokar II. 1278. aastal sai ta Dürnkruti lahingus lüüa Rudolf I Habsburgi vägedelt. Habsburgidest sai Austria valitsev dünastia kuni Esimese maailmasõja lõpuni<ref name="CurAz" />.
|