Redaktsioon: 2. juuni 2018, kell 18:11 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust →‎Hiljutised arengud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuni 2018, kell 11:33 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 803 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
181. rida: 1972. aastal, pärast parlamendi üksmeelset heakskiitu, alustati Doonau jõel Zwentendorfis tuumaelektrijaama ehitust. 1978. aastal toimunud referendumil hääletas 50,5% tuumaenergia kasutamise vastu<ref name="Fe3W3" />, mille järel keelustati selle kasutamine parlamendi dekreediga hoolimata sellest, et Zwentendorfi tuumajaam oli valminud. Üle poole Austria elektrivajadusest saadakse veejõust. Taastuvenergia (lisaks veele ka tuul, päikeseenergia ja biomass) moodustab 62,89% Austria energiatarbimisest. Ülejäänu pärineb maagaasist ja naftast.<ref name="I9M3C" /> ===Väliskaubandus=== 261. rida: 2016. aastal elas Austrias hinna.guliselt 8 576 149 inimest, ligikaudu veerand neist pealinnas Viinis (1,8 miljonit, koos eeslinnadega 2,6 miljonit). Aastatel 2001–2011 kasvas Austria rahvaarv 4,6% võrra, mis on viimaste kümnendite suurim tõus. Suurem osa selles langeb sisserände arvele. Rahvaarv tõusis kõigil liidumaadel, välja arvatud Kärtneris (−0,6%). 43% elanikkonnast on koondunud Ida-Austriasse (Viin, Alam-Austria, Burgenland), järgneb Lääne-Austria (Ülem-Austria, Salzburg, Tirool, Vorarlberg) 36%-ga. Lõunapoolsete liidumaade (Kärtner, Steiermark) arvele langeb 21%<ref name="25Tgc" />. 31. ~~oktoober~~oktoobri 2013 seisuga elas Austrias 954 meest iga 1000 naise kohta (absoluutarvudes vastavalt 4,15 ja 4,35 miljonit). Naiste arvuline ülekaal tuleneb nende kõrgemast elueast. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus oli 18,3% ja see tõuseb. Alla 15-aastaste laste osakaal 14,4% oli jäänud samaks. Loomulik iive oli kergelt negatiivne (−0,01% ehk −942 inimest). ~~Populatsiooni~~Rahvastiku keskmine vanus oli 42,2 aastat. Muu riigi kodakondsusega isikuid oli 12,4%. 16,6% elanikest olid sündinud välismaal, peamiselt Saksamaal (73 000), Türgis (71 000), Bosnias ja Hertsegoviinas (55 000), Serbias (42 000), Tšehhis (33 000), Rumeenias (26 000) ja Poolas (21 000). 2011. aasta loenduse kohaselt omas 2/5 välismaal sündinud elanikest Austria kodakondsust (enamasti saadud naturalisatsiooni korras). Muudest rahvustest inimesi elas kõige enam Viinis (21,7%), millele järgnesid läänepoolsed liidumaad Vorarlberg (13,2%), Salzburg (12,6%) ja Tirool (11%)<ref name="DkuxR" />. Aastatel 2001–2011 jäi elussündide arv aastas 75 000 ja 78 000 vahele. 41,7% lastest sündis vabaabielus või üksikvanematele<ref name="HnxDh" />. Populaarseimad nimed olid Anna ja Lukas<ref name="ii4P8" />. Iga viljakas eas naise kohta sündis 2014. aastal 1,46 last. Keskmine vanus esimese lapse sündimisel on 29 aastat. Oodatav eluiga oli meestel 78,9 aastat (2004 76,4 aastat) ja naistel 83,7 aastat (2004 82,1 aastat)<ref name="T3tNa" />. 283. rida: Põhja- ja Kesk-Saksamaalt lähtunud reformatsiooni järel kujunesid Austria ja Baierimaa 16.–17. sajandil vastureformatsiooni tuumikaladeks. Habsburgide monarhia nägi ennast kui katoliikluse kaitsjaid ning kehtestas ranged seadused selle mõju taastamiseks ja levitamiseks. Olud hakkasid leevenema seoses 18. sajandi valgustusega. 1781. aastal andis keiser Joseph II tolerantsuspatendi, mis võimaldas teistele konfessioonidele piiratud tegevusvabaduse. Usuvabadus deklareeriti konstitutsioonilise aktiga 1867. aastal, millega ühtlasi tunnustati rooma-katoliku kiriku kõrval ka erinevaid ortodoksi (kreeka, serbia, rumeenia, vene, bulgaaria) ja protestantlikke (luterlased, kalvinistid) kirikuid, samuti juute. Pärast Bosnia ja Hertsegoviin annekteerimist 1912. aastal tunnustati ametlikult ka islamit<ref name="phFLe" />. Tänapäeval käsitletakse kirikuid kui juriidilisi isikuid, mis alluvad riiklikule seadustikule. Kokku on Austrias 14 ametlikult tunnustatud kirikut ja religioosset kogukonda ning 10 registreeritud uskkonda. Ajalooliselt on olnud mõjukaim katoliku kirik, ehkki alates 20. sajandi teisest poolest on aktiivsete usklike arv pidevalt vähenenud. ~~Jaanuar~~Jaanuari 2011 seisuga moodustasid registreeritud katoliiklased 64,1% ja protestandid 3,8% elanikkonnast (20. sajandi lõpul vastavalt 74% ja 5%). Traditsiooniliselt maksavad Austria kristlased kirikumaksu (''Kirchenbeitrag''), mis moodustab umbes 1% nende sissetulekust<ref name="phFLe" />. Ligikaudu 340 000 inimest, peamiselt sisserändajad Türgist, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost, kuulub erinevatesse islamikogudustesse. Ortodoksi kiriku liikmeid on umbes 180 000 (peamiselt serblased). 20 000 inimest kuulub Jehoova tunnistajate kogudustesse. 20% rahvastikust ei tunnista ühtki religiooni<ref name="phFLe" />. 305. rida: == Ajalugu == {{vaata\|Austria ajalugu}} Esiajal oli Kesk-Euroopa suures osas asustatud keldi hõimudega, kes organiseerusid omavahel lõdvalt seotud pealikuvõimuga valdusteks. 1. sajandil ~~p Kr~~pKr vallutasid roomlased keldi kuningriigi Noricumi ja muutsid selle oma impeeriumi provintsiks. Praeguses Ida-Austrias asuv Petronell-Carnuntum oli umbes 400 aasta vältel tähtis sõjaväelaager ja Ülem-Pannoonia provintsi keskus. Hiilgeaegadel võis seal elada kuni 50 000 inimest<ref name="GyluX" /> Pärast Rooma riigi langemist asustati Austria alad baieri, slaavi ja avaari hõimude poolt<ref name="3WdEU" />. 788. aastal vallutas piirkonna Karl Suur, kes liitis selle Ida-Frangi riigiga. Järgnesid kolonisatsioon ja ristiusustamine. Tänapäeva Austria tuumikalad, tollal tuntud kui Marchia orientalis, läänistati 976. aastal krahv Leopold Babenbergile<ref name="6EBtz" />. Esimene kirjalik allikas, mis sisaldab nimetust Austria/Ostarrichi, viitabki Babenbergide valdustele. 1156. aastal antud ''Privilegium Minus'''ega muudeti Austria hertsogkonnaks. 1192. aastal omandasid Babenbergid ka Steiermargi. Nende meesliin lakkas hertsog Friedrich II surmaga aastal 1246<ref name="3j2rn" />. Lühikeseks ajaks haaras pärijata jäänud Austria, Steiermargi ja Kärtneri hertsogkondade üle kontrolli Böömi kuningas Ottokar II. 1278. aastal sai ta Dürnkruti lahingus lüüa Rudolf I Habsburgi vägedelt. Habsburgidest sai Austria valitsev dünastia kuni Esimese maailmasõja lõpuni<ref name="CurAz" />.

Austria: erinevus redaktsioonide vahel