Karma: erinevus redaktsioonide vahel

'''Karma''' on [[hinduism]]is, [[budism]]is ja mitmetes teistes religioonides [[tegu|teo]] ja [[tagajärg|tagajärje]] üleüldine [[seadus]]. Karma on mõiste, millel on budistlikus kõrgemas õpetuses väga keerukas tähendus. Kui karma seadusi tundma õppida, saab enda käitumist ja keskendumise suunda teadlikult juhtida, et saavutada parimaid pikaajalisi tulemusi. Ja juhtida iseenda käekäiku elus. Teiselt poolt on karma mõiste, mille tähendus on muutunud n-ö tarbekaubaks ja "karmaäriks" nendes piirkondades, kus õpetajad koguvad rahvalt peamiselt annetusi, selle asemel et inimestele õpetada kannatuste leevendamise põhimõtteid (dharmat).<ref>{{Raamatuviide|autor=David R. Loy|pealkiri=Raha, seks, sõda, karma|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

Karma seadusi tuleb teada ja mõista ja alati ka mäletada ka seetõttu väga hästi, et budismis, eriti mõnedes kõrgemates õpetusliinides, kasutatakse väga palju narratiive ning kujutlustehnikaid. Kasutatakse inimeste arhetüüpide kirjeldusi ning detailseid psüühika toimimise ja arendamise põhjus-tagajärg kireldusi, mida saab nimetada budistlikuks kosmoloogiaks. Lood ja kujutlustehnikate kirjeldused on kohati müstilised ning need lähevad loogikaga tugevasse vastuollu. Karma seadusi tuleb enne nende õpetuste saamist hästi teada, et alati mäletada, mis on reaalsus ja mis on meeleseisundi ja emotsionaalse seisundi muutmise otstarbeks mõeldud praktika. Budistlikus tõlkekirjanduses on näha, et lääne uurijad ei ole vahel suutnud teha erisusi kujutlustehnikatel ning karma seaduste õpetuste vahel. Kaastunde äratamiseks ja juhtimiseks mõeldud kujutlustehnikad on siiski ainult kujutlustehnikad, mitte reaalsuses toimiva põhjus-tagajärje seadus. Näiteks kujutlus, et kõik olendid, eriti ebameeldiv isik, on olnud eelnevates eludes meie emad. Või kannatusega võtame endale kõigi olendite veel küpsemata negatiivse karma. See kujutlus on müstiliste võimeteta, sest "karma seadus on vääramatu". See tähendab seda, et kujutlus muudab meie enda meeleseisundit ja tuleviku reaktsioone, mitte n-ö päriselt, maagiliselt ei muuda teiste iskute nende isiklikku karmat ehk nende tegude ja olude (ehk tingimuste) mõju ja otseseid tagajärgi. Seega on kasutusel mõiste "karma puhastamine", mis viitab teadlikule tegevusele eesmärgiga muuta iseenda reaktsioone ja valikuid tulevikus nii, et seni tehtud oskamatud tegevused ei hakkaks tulevikus tehtavaid valikuid liialt kallutama ebasoodsas suunas. Näiteks peale kahjustavat tegu tuleb siiralt andeks paluda ja teha mõni müstlise sisuga kujutlustehnika, mille eesmärk on identiteedi kujunemisse vahelesegamine,. ntLääne psühholoogias on väga hästi uuritud minakesksete uskumuste ja käitumise seosed. uskumus "mina olengi selline inimene, kes teeb neid halbu tegusid" võib edasises elus piirata inimese vabadust teha häid valikuid. Budism seab keskse eesmärgi sellele, et õpetuse ja praktika käigus suudab inimene iseenda "mina"le suunatud tähelepanu fookusest lahti lasta ja teha selle asemel midagi kasulikku (ehk koguda pälvimusi). Kui isik teeb häid tegusid, siis see on mõnes kontekstis sünonüüm karmale. Tegu ehk karma. Karma küpsemine tähendab, et tehtud tegude mõjud on kätte jõudnud ning isik tajub selle situatsiooni mõjusid otseselt. Karma küpsemine on mõneti ettenägematu inimese jaoks (ehkki alati loodusseadustega kooskõlas), ent inimene saab enda otsustusi juhtida nii, et saab fookuse suunata sellele, et mõtleb, et kogu se situatsioon tervikuna on tema enda loodud. Fookus läheb suuremale pildile, suurendab isiklikku vastutust ja ennetab mikromanageerimisse ja vihasse laskumist. Seega karma on oluline ja keskne mõiste budistlikus õpetuses selle kohta, kuidas reaalsus toimub, kuidas end parimal viisil funktsioneerimas hoida ning enda enesetunde ning käekäigu eest võtta reaalne isiklik vastutus.