Eesti kaitsevägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
55. rida:
| märk_4_silt =
}}
'''Eesti kaitsevägi''',
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada
== Ajalugu ==
65. rida:
;Põrandaalune organiseerimistöö I maailmasõja ajal
[[24. veebruar]]il 1918 kuulutas [[Eesti Päästekomitee]] seadusliku rahvaesinduse – [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäev]]a – nimel Eesti iseseisvaks vabariigiks, kuid 1918. aasta veebruaris algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] ja vastmoodustatud Eesti rahvusväeosad saadeti okupatsioonivõimude korraldusel laiali. Lubati moodustada ainult 3000-meheline [[Tallinna Omakaitse]].
11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Eesti Ajutine Valitsus, mille
;Vabadussõda
12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua
;Maailmasõdade vahelise perioodi kaitsejõud
Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Eesti sõjaväe väljaõpe viidi kooskõlla Euroopa põhimõtetega. 1928. aastal loobus Eesti kaheaastasest [[ajateenistus]]est ja venepärastest väeüksuste nimetustest (rood, polk) mindi üle üle euroopalikele nimetustele (kompanii, rügement). Aastatel 1929 - 1937 oli Eesti sõjajõdude ametlikuks nimeks Eesti kaitsevägi, aastast 1937 sai ametlikuks nimeks jälle Eesti sõjavägi.
Teise maailmasõja eelõhtul oli Eesti sõjaväes 1500 ohvitseri, 2400 kaadriallohvitseri ja 12 000 ajateenijat. Väljaõpetatud reserv küündis 147 000 meheni, kellest 43 000 olid kaitseliitlastena pidevas treeningus.
|