Erinevus lehekülje "Eesti kaitsevägi" redaktsioonide vahel

resümee puudub
| märk_4_silt =
}}
'''Eesti kaitsevägi''', onmille loomise alguseks saab lugeda 24. veebruarit 1918, pärast [[Eesti kaitsejõud]]udeiseseisvuse [[tegevteenistus]]esväljakuulutamist, olevmil [[regulaarvägi]]Eesti jarahvusväeosad kuulutati ametlikult [[Eesti]] kaitsejõududesõjaväeks, olulisimon osa, riigikaitsesüsteemist ja mis on [[Eesti valitsus|valitsuse]] alluvuses olev riigivõimu asutus [[kaitseministeerium]]i valitsemisalas.
 
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada [[kaitseväe valmisolek|valmisolek]] riigi kaitsmiseksterviklikuse kaitsmine sõjalise tegevusega. Kaitseväe juhtorgan [[Kaitseväe peastaap]] planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
 
== Ajalugu ==
;Põrandaalune organiseerimistöö I maailmasõja ajal
[[24. veebruar]]il 1918 kuulutas [[Eesti Päästekomitee]] seadusliku rahvaesinduse – [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäev]]a – nimel Eesti iseseisvaks vabariigiks, kuid 1918. aasta veebruaris algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] ja vastmoodustatud Eesti rahvusväeosad saadeti okupatsioonivõimude korraldusel laiali. Lubati moodustada ainult 3000-meheline [[Tallinna Omakaitse]].
11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Eesti Ajutine Valitsus, mille reaalsekssõjaliseks toeks oli kindral [[Ernst Põdder|Põdder]]i juhitud [[Kaitseliit]].
;Vabadussõda
12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka [[regulaarsõjavägi|regulaarsõjaväe]], mille juhtorganiks oli [[Eesti Diviisi Staap]] kindral Larka juhtimisel. [[28. november|28. novembril]] tungisid Punaarmee väeosad üle Narva jõe ja algas Eesti iseseisvuse kaitseks [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, kellele vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe. VõidukaVõidukas VabadussõjaVabadussõda Venemaaga lõpetaslõppes [[2. veebruar]]il 1920 sõlmitud [[Tartu rahu]]ga, millega [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eesti sõjaväelase elu.
;Maailmasõdade vahelise perioodi kaitsejõud
Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Eesti sõjaväe väljaõpe viidi kooskõlla Euroopa põhimõtetega. 1928. aastal loobus Eesti kaheaastasest [[ajateenistus]]est ja venepärastest väeüksuste nimetustest (rood, polk) mindi üle üle euroopalikele nimetustele (kompanii, rügement). Aastatel 1929 - 1937 oli Eesti sõjajõdude ametlikuks nimeks Eesti kaitsevägi, aastast 1937 sai ametlikuks nimeks jälle Eesti sõjavägi.
 
Teise maailmasõja eelõhtul oli Eesti sõjaväes 1500 ohvitseri, 2400 kaadriallohvitseri ja 12 000 ajateenijat. Väljaõpetatud reserv küündis 147 000 meheni, kellest 43 000 olid kaitseliitlastena pidevas treeningus.
Anonüümne kasutaja