Küsitlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Küsitlus''' on andmekogumise meetod, kus vajaliku informatsiooni saamise jaoks pöördutakse mingist valikupõhimõttest lähtuvalt teatava hulga inimeste ehk vastajate (teisisõnu ka respondentide) poole, kes kuuluvad [[valim]]isse ning fikseeritakse nende vastused uurijate poolt eelnevalt väljatöötatud küsimustele. Küsitlus on andmekogumismeetod, mis kasutab [[küsimustik]]ke (ankeete) või [[intervjueerimine|intervjueerimist]] ning mille abil saab koguda nii [[kvantitatiivsed andmed|kvantitatiivseid]] kui ka [[kvalitatiivsed andmed|kvalitatiivseid]] andmeid. Küsitlust kasutatakse, et teada saada vastajate [[hoiak]]uid, hinnanguid, kirjeldusi, arvamusi, põhjus-tagajärg suhteid. Tänapäeval on küsitlus üks enim levinumaid uurimismeetodeid [[sotsioloogia]]s. Tavapärases küsitlusel põhinevas uuringus moodustab uurija [[valim]]i ning laseb sinna kuuluvatel inimestel (standardiseeritud) küsimustiku täita.<ref>Noelle-Neumann, E. (1967). Sotsioloogilised küsitlused. Tallinn: Eesti NSV Ajakirjanike Liit.</ref>
Küsitlus on väga vana uurimismeetod. Näiteks võib pidada [[rahvaloendus]]i esimesteks küsitlustel põhinevateks statistikatöödeks inimkonna ajaloos. Tänapäeva arusaamadele vastav küsitlus leiutati aastal 1838 [[Statistical Society of London]]i poolt <ref>Gault, R. H. (1907). A history of the questionnaire method of research in psychology. Research in Psychology. 14 (3): 366-383.</ref>. Küsitlust kui meetodit hakati kasutama Lääne-Euroopa tööstusriikides 19. sajandi teisel poolel selleks, et teadlased ja valitsusasutused saaksid informatsiooni eri ühiskonnaklasside elutingimuste kohta <ref name=":0">Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid: sissejuhatus ja väljajuhatus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.</ref>. Üheks esimeseks küsitlusmeetodi kasutamise näiteks on [[Frédéric Le Play]] uurimus eri Euroopa paigus elavate töölisperede majanduslike olude kohta<ref name=":0" />.
| |||