[[Marju Lauristin|Lauristin]], [[Peeter Vihalemm|Vihalemm]] jt on [[Eesti]] viimase kolme aastakümne arengu jaganud seitsmeks perioodiks, millest esimestes on perioodide piirid selgemalt määratletavad ning viimase 10–15 aasta puhul on perioodide eristused tinglikud:<blockquote>'''I
- periood: Poliitiline läbimurre ja [[taasiseseisvumine]] 1987–1991'''.</blockquote><blockquote>Seda perioodi iseloomustab väga kiire poliitilise keskkonna muutumine ning võib omakorda jagada kolmeks alaperioodideks:</blockquote><blockquote>Veebruar 1987 kuni 1988, kuhu jäävad [[rahvuslik ärkamine]], [[fosforiidisõda]], poliitilise avalikkuse taassünd.</blockquote><blockquote>Mai 1988 kuni detsember 1989, rahvuslike jõudude konsolideerumine ja massiliikumiste kõrgpunkt. Sellesse perioodi loetakse [[Eesti lipp|sini-must-valge lipu]] avalikult taas kasutuselevõttu, [[Laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] algust. [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|Suveräänsuse deklaratsiooni]] vastu võtmine.</blockquote><blockquote>Jaanuar 1990 kuni august 1991, institutsionaliseeritud võitlus iseseisvuse taastamise eest. Sellesse perioodi mahub [[Eesti Kongress|Eesti Kongressi]] loomine ja tegevus koostöös [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukoguga]] põhiseadusliku korra taastamisel ja Eesti tuleviku üle diskussiooni viimine parlamentaarsele tasemele. 20. august 1991 [[Eesti taasiseseisvumine|EV taasiseseisvumine]].</blockquote><blockquote>'''II periood: Erakorralise poliitika ajajärk: EV riikliku korralduse ajajärk'''.</blockquote><blockquote>Seda perioodi iseloomustab rahva suur valmisolek reformideks, kannatlikkus nende reformidega kaasnevate raskuste talumiseks ning ootus olukorra paranemiseks. </blockquote><blockquote>Sotsiaalmajanduslikus arengus toimusid:</blockquote><blockquote>Rubla [[hüperinflatsioon]], mille kompenseerimiseks ja kaubapuuduse leevendamiseks kehtestati '''[[talongisüsteem]]''', mis tähendas, et 1992. aasta jaanuaris oli leib, piim, seep (s.h ka alkohol) Eestis kaartidel (müüdi poes talongide alusel, mida jagati pereliikmete arvu alusel v.a alkohol, mida jagati vastavalt täiskasvanute arvule).</blockquote><blockquote>Hindade vabaks laskmine ja [[Erastamine|erastamise]] algus. </blockquote><blockquote>[[1992. aasta Eesti rahareform|Rahareformi]] ette valmistamine ning [[Eesti kroon|eesti krooni]] kehtestamine.</blockquote><blockquote>[[Elatustase|Elatustaseme]] järsk langus, sotsiaalse depressiooni esimene laine.</blockquote><blockquote>Solidaarse [[pensionisüsteem|pension]]i- ja [[ravikindlustussüsteemi]] rajamine.</blockquote><blockquote>[[Restitutsioon]] ehk sõjaeelse omandiõiguse taastamine.</blockquote><blockquote>Selle perioodi teist poolt 1992–1995, iseloomustab jätkuvad majanduslikud ja poliitilised reformid, mis tõid kaasa nii majanduslikus kui sotsiaalses sfääris suuri muutusi – näiteks [[sotsiaalne kihistumine]] ehk [[stratifikatsioon]], [[vabakaubandus]]like põhimõtete kehtestamine, [[rahvuslik pangasüsteem]].</blockquote><blockquote>'''III periood: Majanduslik stabiliseerumine 1995–1999'''.</blockquote><blockquote>Sel perioodil oli Eesti arengu dominandiks peamiselt majanduslike eesmärkide saavutamine, mitte poliitilised reformid. Ühiskondlik süsteem oli mõnevõrra stabiliseerunud ning majandus hakkas liikuma tõusujoones. Kuigi poliitiliste skandaalide tõttu vahetus perioodil märts 1995 – aprill 1997 valitsus neli korda, ei muutnud ükski neist poliitilist pealiini – neoliberaalne majanduspoliitika ja kiire integratsioon [[Euroopa]] poliitilise ja majanduslike struktuuridega. Sellesse perioodi mahtusid veel, koostöö alustamine [[NATO]]-ga [[rahupartnerlusprogramm]]i alusel, “[[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]]” programmiga alustamine, Eesti sai kutse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja NATO-ga liitumiseks, kuid süvenes regionaalne ja sotsiaalne ebavõrdsus, jätkus [[demograafiline kriis]], [[kultuur]] ja [[meedia]] kommertsialiseerusid.</blockquote><blockquote>1998–1999 algasid ettevalmistused [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja NATO-ga ühinemiseks, algas uue [[kommunikatsioonitehnoloogia]] kiire areng, hüppeliselt tõusis välisinvesteeringute kasv, kuid jätkus ettevõtete üleminek välismaalaste omandisse ning sotsiaalne ja kultuuriline kihistumine, süvenesid lõhed põlvkondade vahel. Toimus individualistlike väärtuste esiletõus.</blockquote><blockquote>'''IV periood: Eurointegratsioon ja arengukriis 1999–2004'''.</blockquote><blockquote>Seda perioodi iseloomustab ühest küljest eurointegratsioon ehk ühelt poolt [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja NATO-ga liitumise intensiivne ette valmistamine, jätkuv majanduskasv, uue [[Info-_ja_kommunikatsioonitehnoloogia|kommunikatsioonitehnoloogia]] kiire areng, massilise internetiseerumise algus. Sotsiaalses plaanis toimus siin heaolu kasv, levis laenu võtmine eraisikute seas, toimus [[sotsiaalkindlustus]]e areng, kehtestati [[vanemahüvitis]].</blockquote><blockquote>Negatiivsena iseloomustab seda perioodi arengukriis<ref>Lauristin, Marju. [http://www.epl.ee/news/arvamus/kas-siirdeaeg-on-eestis-loppenud.d?id=50802476 Kas siirdeaeg on Eestis lõppenud?] – Eesti Päevaleht, 25. aprill 2001</ref>: poliitilistest sisepinged, võimu süvenev võõrandumine rahvast, sotsiaalse kihistumise süvenemine – mille kirjeldamiseks võtsid [[sotsiaalteadlased]] käibele mõiste “[[Kaks Eestit]]”, tarbimisühiskonna väljakujunemine.</blockquote><blockquote>'''V periood: Uuel teelahkmel: EL-i liikmena 2004–2008'''. </blockquote><blockquote>Eesti siirdeaja lõpuks võib pidada Euroopa Liiduga liitumist, mis tähendas Eesti tunnustamist “normaalse kapitalistliku ühiskonnana”. Seda perioodi iseloomustab tugev [[majanduskasv]], [[Euroopa Liidu struktuurfondide|EL-i struktuurfondide]] toetus Eesti arengule, [[Infotehnoloogia|infotehnoloogiline]] edu, keskmise palga tõus 2006. aastal 16,5 ja 2007. aastal koguni 20,5%. Elanikkonna toetus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja rahulolu eluga kasvasid, mis omakorda vähendas rahva ja valitsuse vahel varem tekkinud võõrandumist. Kõrget üldist usaldust valitsusinstitutsioonide suhtes aga vähendas oluliselt [[Pronksiööd|2007. aasta pronksiööd]], mille tagajärjel venekeelse elanikkonna usaldus valitsuse vastu langes oluliselt ning eestikeelse elanikkonna usaldus kasvas. [[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis|2008. aastal alanud majanduslangus (MASU)]] kasvas üle kriisiks ning üha enam räägiti tekkivast vajadusest majandus ümber struktureerida.</blockquote><blockquote>'''VI periood: Majanduskriis ja sellest väljumine 2008–2012'''. </blockquote><blockquote>[[Majanduskasv|Majanduskasvu]] kiire langus ja mõõdukas taastumine. Kokkuhoiupoliitika. Heaolu langus, üleminek [[Euro|eurole]]. Suuremas rahvusvahelises mastaabis näitas majanduskriis ja selle ületamine väikese riigi eeliseid erakorralises olukorras - Eesti ettevõtted ja ühiskond näitasid üles paindlikkust majanduskriisiga toimetulekul, võimet kiiresti reageerida, teha ja taluda valusaid otsuseid. </blockquote><blockquote>Pärast majanduskriisi taandumist tõusid taas esiplaanile sotsiaalse ja poliitilise arengu probleemid ja vastuolud. </blockquote><blockquote>'''VII periood: Majanduslik ja poliitiline paigalseis 2012–2016'''. </blockquote><blockquote>Kuigi 2012.aastaks oli majanduskriis põhijoontes ületatud ning majandus hakkas aeglaselt kasvama jäi see allapoole ühiskondlikke ootusi. Eesti ühiskonnaelu probleeme mõjutab üha enam Eesti Euroopa Liidu liikmesriigi staatus ja seotus rahvusvaheliste organisatsioonidega ning senised otsused liikuda Lääne-Euroopa suunas: tööealise elanikkonna vananemine ja [[väljaränne]], [[pagulaskriis]], [[terrorismiaktid]] [[Euroopa|Euroopas]]. [[Sõda Donbassis|Ukraina sõda]] ning selle järel sõjalise koostöö tugevnemine [[NATO rahupartnerlusprogramm|NATO]]<nowiki/>ga. Seda perioodi iseloomustab [[sisepoliitika]]s uue põlvkonna liidrite esilekerkimine, kuid samas ka endise poliitilise kursi jätkamine peale 2015. aastat, mis on mõjutatud poliitilise ebakindluse üldisest suurenemisest maailmas.<ref>Lauristin, M; Vihalemm, P.(2017) Eesti ühiskond kiirenevas ajas. 1.3. Eesti tee stagnaajast tänapäeva: sotsiaalteaduslik vaade kolme aastakümne arengutele. Tartu Ülikool kirjastus.</ref></blockquote><nowiki/>
